Euroopa Komisjon: euroala majanduskasv aeglustub investeeringute puuduse tõttu

Video
3.05.2016 18:36
Rubriik: Majandus

Hoolimata üllatavalt tugevast majanduskasvust käesoleva aasta esimeses kvartalis on eurotsooni majanduskasv siiski aeglustumas, kuna Euroopa Keskpanga ülimadalad intressimäärad pole toonud kaasa investeeringute kasvu, teatas Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab sel aastal 19 riiki ühendava eurotsooni majandus 1,6 protsenti, mis on 0,1 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samas prognoosib komisjon, et järgmisel aastal kasv kiireneb 1,8 protsendini, vahendas Reuters.

Komisjon lisas, et madalad naftahinnad, nullilähedased või isegi madalamad intressimäärad, nõrk euro ja toetustel põhinev rahanduspoliitika toetavad tänavust majanduskasvu, kuid siiski on investeeringute hulk madal ning töötus endiselt liiga kõrge.

"Tulevane majanduskasv sõltub üha enam võimalustest, mida me ise loome," rõhutas komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. "See tähendab, et peame hoogustama struktuurseid reforme, millega saaksime vähendada riiklikku ja eraisikute võlakoorumust, vähendada finantssektori nõrkusi ning hoogustada euroala konkurentsivõimet," lisas Dombrovskis.

Euroopa Keskpank on vähendanud oma refinantseerimisprogrammide intressimäärasid nullini ja tasub pankatele selle eest, et viimased hoiavad EKP hoiuseid. Seeläbi püütakse suunata raha läbi laenude reaalmajandusse.

Samuti on EKP ostnud järelturult kokku sadade miljardite eurode väärtuses võlakirjasid, et seeläbi süstida raha rohkem ringlusse. EKP eesmärgiks on ka deflatsiooniga võitlemine, kuna keskpanga andmetel on hinnad kasvanud eelmisel kuul 0,3 protsenti, kuid viimaste aastate jooksul vähenenud 4,2 protsenti.

Euroopa Komisjoni sõnul pole aga EKP püüded olnud piisavad, et liikmesriigid hakkaksid piisaval määral rakendama fiskaalreforme. "On selge, et muudatused fiskaalpoliitikas on vajalikud, aga nende abil ei suudeta kõiki probleeme lahendada," leidis majandusvolinik Pierre Moscovic.

Näiteks Saksamaa majanduse käekäiku kommenteerides ütles komisjon, et "mõned riigid peaksid paremini ära kasutama oma eelarve ülejääki ning tõstma nii palkasid kui ka investeeringuid. Saksamaa eelarve on alates 2014. aastast olnud kuue protsendi suuruses ülejäägis ning praeguste prognooside kohaselt säilib ülejääk järgmise aasta lõpuni.

Samas peab Euroopa Komisjon oma hinnangutes kuue protsendist ülejääki tasakaalustatud eelarve reeglite vastaseks. Komisjoni ametnike sõnul näitab nii suur ülejääk vähest siseriiklikku nõudlust, mida saaks kasvatada kõrgemate palkade ja rohkemate investeeringutega.

Samuti soovitas Komisjon hädas olevatel riikidel kontrollida oma defitsiidi määra ning vähendada avaliku sektori võlakoormust. Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal ei täida Komisjoni prognooside kohaselt sel aastal EL-i eelarvereeglites määratud nõudeid, kuna nende riikide eelarve on liialt suures puudujäägis.

"Me peame vähendama eelarve puudujääki ja investeerima rohkem," toonitas Moscovic. Samas keeldus volinik kommenteerimast, kas Euroopa Komisjon alustab distsiplinaarmenetlust riikide vastu, kes on eelarvereeglite vastu eksinud.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus