Uuring: Z põlvkond säästab, ei laena tarbetult ja nõuab paindlikke töövõimalusi
Z põlvkond ehk kuni 25-aastased säästavad ja planeerivad raha väga teadlikult, selgub värskest SEB noorte rahakasutuse uuringust. Asjade ostu tarvis kogutakse raha, krediitkaardi või kiirlaenu võimalusi kasutatakse pigem harva. Seega on Z põlvkond rahaasjades väga teadlik, kuid neil on tööandjatele sootuks uued nõudmised, mis pikas perspektiivis esitavad juhtidele väljakutse.
Viis fakti noorteuuringust ja sellele järgnenud arutelust:
- Noored saavad teistest tööturul olijatest keskmiselt veidi vähem palka.
- Naiste palgaootus on oluliselt madalam: 29% meestest loodab viie aasta pärast teenida üle 2000 euro kuus, naistest vaid 12%.
- Pigem üritavad noored säästa kui kasutada näiteks krediitkaarti. Viimast kasutatakse pigem internetiostude või näiteks reisimisel lennukipiletite või hotelli broneerimiseks.
- Z põlvkond ei taha omada autosid või kodusid. Pigem tahaksid noored asju jagada – neid ei huvita omandiõigus asjadele, pigem huvitab neid asjadele ligipääs.
- Noored esitavad tööandjatele väljakutse nõudes paindlikke töötingimusi ja -aegu.
SEB esitles teist aastat järjest tehtud noorte rahakäitumise ja elustiili uuringut ning sellele järgnes ümarlaud teemal, kuidas noored praegu õpivad, töötavad ja oma rahaasju korraldavad.
Uuringu tulemusi kommenteerisid ning noorte iseseisva elu alustamise ja rahaasjade korraldamise teemadel arutlevad lisaks SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhile Ainar Leppänenile poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitika programmijuhi kohusetäitja, analüütik Hanna-Stella Haaristo, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson, GoWorkaBiti klienditoe koordinaator Triin Varrak. Ümarlauda modereeris Eeva Esse.
Videosalvestust arutelus käsitletust saab vaadata artikli lõpust.
Arutelus otsiti vastuseid küsimustele:
Milline on tüüpiline Eesti noor (18-25-aastane), kuidas ta õpib ja töötab ning mis iseloomustab teda võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Milline on noorte keskmine sissetulek ja kuidas võiks see viie aastaga muutuda?
Millist rolli mängib noorte majanduslikus toimetulekus vanemate toetus?
Kuidas noored oma rahaasju korraldavad ja milliseid eesmärke seavad?
Milline roll on töökoha leidmisel haridusel ja milline erialasel praktikal?
Noored, kes õpivad eelistavad paindlikku töötamist, millised on Eestis täna selleks võimalused?
Toimetaja: Marju Himma