Pärnusse kerkib vesinikutankla, kuigi kliente sellele ei paista
Pärnus Raba tänava äärsel kinnistul on käimas vesinikutankla ja tootmisjaama ehitustööd, juba detsembris peaks objekt valmis olema.
Seda vaatamata asjaolule, et vesinikul sõitvaid busse ja autosid, kes seal tankida sooviks, Eestis veel ei ole. Aga tegemist on Euroopa Liidu kaasrahastatava projektiga ja alternatiivkütuseid, mille hulka vesinik kuulub, peetakse väga oluliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
NT Bene juhataja Raigo Pert selgitas, et eesmärgiks on ühendada Põhja-Euroopa ja Kesk-Euroopa transpordikoridorid vesinikutranspordi jaoks. Samaaegselt valmivad vesinikutanklad nii Riias kui ka Hollandis. Jaanuaris tuuakse Pärnusse ka esimene vesiniku demobuss.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et linn on vesinikutankla rajamiseks küll huvi üles näidanud, aga rahaliselt end projektiga sidunud ei ole.
Ka on vesinikubussid sedavõrd kallid, et isegi nende soodustusega ostmine käib üle jõu. Ka Eesti riik on otsustatud panustada olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõttu.
"Hetkel on see vesinikutehnoloogia võrdlemisi kallis. Ehk kui me vaatame neid erinevaid võimalusi, mis Eestis on, siis vesinik ei ole kõige küpsemate tehnoloogiate ega ka kõige odavamate tehnoloogiate hulgas. Sellepärast oleme pannud põhirõhu praegu biometaanile, mis on samamoodi Eestis toodetud taastuvkütus," ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Siim Meeliste.
Meeliste ütles, et kuna vesinikutankla on äriprojekt, ei anna nemad sellele hinnangut.
Toimetaja: Priit Luts