Vitsur: Kreekaga võib tulla kompromiss veel enne kriitilist hetke
Majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul on Kreeka abipaketi aegumiseni paar päeva aega ning kompromiss võidakse leida veel enne seda.
Kreeka parlament otsustas korraldada 5. juulil ehk nädala pärast rahvahääletuse rahvusvaheliste laenuandjate reformiettepaneku üle. Rahvusvaheline abiprogramm lõpeb aga juba teisipäeval ja samal päeval tuleb Kreekal Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) tagasi maksta 1,6 miljardit eurot, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et võrreldes Lehman Brothersi pankrotistumisest alanud majanduskriisiga on Euroopa ja maailm paremini ettevalmistunud ja pikaajalise mõjuga majanduslikke tagajärgi ei tohiks Kreeka lahkumisel euroalast tulla.
Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm nentis, et eurosüsteem on selleks võimaluseks valmis ja põhiline risk on just Kreeka rahva ja majanduse heaolule.
"Euroala majandusele on see ajutine turbulents finantsturgudel, mis mõne aja pärast taastub. Eeskätt mõjutab see tavainimesi, kes ootavad pangaautomaatide järjekorras oma raha ja näevad pangakontoreid sulgumas. See on see, mis terendab lähiajal. Küsimus on kapitalikontrollides. Eks olukord Kreekas peab minema oluliselt kehvemaks, et toimuks muutus. Paraku see sinna suunas liigub," rääkis Palm.
Heido Vitsur tõi aga välja, et tegelikult on Kreekal tähtaegadeni veel kaks päeva aega.
"Tihtipeale tehakse kokkulepe, mingi kompromiss veel enne kriitilist hetke ja on täiesti võimalik, et Kreekale osutatakse mingit abi, et ta selle 1,6 miljardit IMF-ile saab ära maksta. Nii et ma ei välistaks 100 protsenti veel seda võimalust, et Kreeka selle kohustuse täidab ja siis saab ta ühe nädala veel ajapikendust," selgitas Vitsur.
Tema sõnul on aga selge, et Euroopa Liidul, euroalal ja Euroopa Keskpangal on langetamisel üks kriitilisemaid otsuseid euroala terviklikkusest ja ehk ka sellest, milliseks Euroopa Liit tulevikus võib kujuneda.
Sellest, missuguse otsuse teevad tuleval pühapäeval kreeklased, sõltub Vitsuri sõnul majanduslikult väga vähe, poliitiliselt aga küll.
"On selge, et kui rahvas otsustab toetada praegust valitsust, siis Euroopa Liit pärast seda päeva pole enam selline nagu enne. See tähendab, et üks liikmesriik on esitanud väljakutse senistele tõekspidamistele ja printsiipidele. Seda pole varem juhtunud," ütles Vitsur.
Tõnu Palm prognoosib, et kui aga kreeklaste vastus hääletusel on Euroopa Liitu pooldav, siis tähendab see ilmselt erakorralisi valimisi.
"Sisuliselt annab see Kreeka peaministrile valiku, kas tagasi astuda ja korraldada uued valimised, sest Kreeka peaminister andis ju ka soovituse referendumile kaasa, et vastata "ei"," sõnas Palm.
"Küsimus on nende programmide puhul vastastikuses usaldusväärsuses. Sa pead usaldama teist partnerit, kellega koos püüad Kreeka majandust sellest olukorrast välja tuua. Kui usaldus puudub, siis tegelikult ei tööta ka need abiprogrammid," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael