Purtses avas tootmise uus pruulikoda
Mõned aastad tagasi hoo sisse saanud käsitööõllede tootmine pole oma maksimumi veel saavutanud, endiselt lisandub turule uusi pruulikodasid. Neljapäeval avas oma uksed Purtse pruulikoda, mille esimene toodang jõuab poodidesse reedel.
Ida-Virumaal Purtse vanas sepikojas tegevust alustanud pruulikoja tootmismaht on 80 000 liitrit õlut aastas. Purtse kaubamärgi all turustatavat kesvamärjukest toodetakse nelja sorti: Indian Pale Ale (IPA), American Pale Ale (APA), kange belgia-tüüpi õlu ja stout.
Purtse pruulikoja esmane investeering on ligi 200 000 eurot, millest 15 000 saadi EAS-ist stardikapitalina.
Pruulikoja taga on kolm meest: peapruulmeister Innar Marmor, kes tegutseb Purtses täiskohaga ning Janner Eskor ja Kalev Käosaar, kes "teevad kõike, mida peapruulmeister Innar käsib," nagu Käosaar ise naljatamisi ütleb. "Väikeses pruulikojas on ikka nii, et kõik teevad kõike."
Pruulikoja rajamise mõttega käidi ringi paar-kolm aastat, enne kui mõte lihaks sai. "Katsetused algasid garaažis," alustab Käosaar uue käsitööõlle kaubamärgi klassikalist sünnilugu. "Käisime Manchesteris pruulikodades ringi, siis mõte settis pool aastat ja lõpuks lükkasime käima, kui leidsime Purtsest sobiva sepikoja. Tegime siia pruulikoja sisse."
Möödunud aasta jaanuarist läks tõsine töö lahti, alustati "paberite" täitmisega, et asi ametlikuks teha. Samal ajal jätkati toote timmimist. "Teise laari valasime kanalisatsiooni ära," kirjeldab Käosaar protsessi.
Purtse õlle tõeline sünnipäev on aga täna, mil esimene ametlik laar pudelitesse villiti. Õllesõbrad leiavad nende tooteid esmalt spetsiaalsetest õllepoodidest, ehkki plaan on jõuda ka suuremate kauplusteni ning vaadatakse ka Eestist välja: esimesed ekspordiambitsioonid puudutavad Soomet, edasi aga pole välistatud ka Aasia turg, kus on suur nõudlus õlle järele.
Ehkki ka Eestis toodetakse juba õllelinnast, kasutab Purtse Belgia omi, sest see tundub esialgu turvalisem valik. "Eesti omadega kindlasti katsetada võiks, aga täna teeme Belgia omadega. Püüame saada põhiõlled kätte, mida suudame iga kell sama kvaliteediga teha, siis võib hakata mängima," arvab Käosaar.
Ehkki tootmine lükati käima just nüüd, plaanitakse juba uute kääritustünnide ostmist, sest piir tundub kiiresti ette tulevat.
Lisaks tootmisele ka õlleturism
Käosaar on Purtse pruulikojas osanik nö hobi korras, põhitöö kõrvalt. "Nädala sees olen patendivolinik, nädalalõpus tegelen õllega," võtab ta kokku.
Teine osanik Janner Eskor peab Purtse kindluses restorani, millest saab ka vastse pruulikoja degusteerimispaik. Purtse pruulikoda ei keskendu üksnes õlletootmisele, vaid edaspidi ka turismile, nii nagu Lõuna-Euroopas käiakse veinimõisates degusteerimas. Esimeste Soome gruppidega ongi kevadeks juba kokkulepped tehtud.
Käosaar on kindel, et käsitööõlletegijaid mahub turule veelgi, sest nende turuosa on ikka veel küllalt väike, mida annaks kasvatada.
"Joojaid tuleb juurde kasvatada. Tänaste käsitööõllede probleem on, et nad on vahel liiga humalased ja jõulised, aga väga raske on tavalise õlle pealt sedasi üle minna. Püüame teha mõned, mis on pehmemad, nö üleminekuõlled," näeb Käosaar potentsiaali.
Purtse pruulikoda rajati vanasse sepikotta.