Swedbank: Eesti majandusedu võti on konkurentsivõime parandamine
Swedbank langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 0,5 protsendipunkti võrra 1,5 protsendile, järgmise aasta hinnangu jättis pank muutmata. Majanduskasvu eelduseks peab pank konkurentsivõime parandamist.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul Eesti impordikaupade nõudlus kasvab.
"Kuigi kaupade eksport käesoleva aasta esimesel poolaastal juba suurenes, ei olnud see piisavalt laiapõhjaline ning toetus peamiselt elektroonika- ja puittoodete, mööbli ja teravilja väljaveole. Kuna elektroonikatoodete tootmine on madala lisandväärtusega, on ekspordikasv toetanud SKP suurenemist tagasihoidlikult. Meie hinnangul lähema paari aasta jooksul välisnõudlus suureneb ning parandab Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi," arvas Mertsina.
Eesti tööstusettevõtted ootavad Mertsina selgitusel eesoleva aasta jooksul ekspordikäibe paranemist ja tellimuste kasvu, kuid ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel viimastel aastatel halvenenud. Ettevõtete konkurentsivõime halvenemise üheks põhjuseks on tööjõukulude liigkiire kasv võrreldes tootlikkusega. Kuigi tööjõu ühikukulude kasv peaks lähiaastatel tasapisi aeglustuma, jääb see kiiremaks kui enamikel Eesti suurematel kaubanduspartneritel, mistõttu ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime halveneb Mertsina hinnangul jätkuvalt.
Investeeringute kasv taastub tasapisi
Ettevõtete investeeringud on vähenenud järjest juba üle kahe aasta ning see pidurdab tootlikkuse paranemist ka lähitulevikus. "Meie hinnangul ettevõtete investeeringud suurenevad tasapisi koos välisnõudluse paranemise ja oodatava hinnakasvuga ning ka valitsemissektor suurendab oma investeeringuid EL-i struktuurifondidest rahastamise toel. Kodumajapidamiste investeeringute kasv jääb meie hinnangul aga veidi nõrgemaks, kuna eluhoonete soetamise tehingute kasv on tublisti aeglustunud," tõi Mertsina esile.
Seevastu ootab ta, et pikalt kestnud hinnalangus lähikuudel tõusule pöörduks.
Keskmise tarbijakorvi maksumus ei ole viimase kolme ja poole aasta jooksul muutunud. Toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus peaksid teisel poolaastal seetõttu hindu kergitama. "Järgmisel aastal lisandub nendele põhjustele veel majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine ning inflatsioon kiireneb meie hinnangul siis 2,5 protsendini. 2018.aastaks ootame tarbijahindade 2% kasvu," prognoosis Mertsina.
Aktiivsus tööturul kasvab
Jätkumas on ka kiire palgatõus, 5-6% aastas, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline.
Kasvab ka aktiivsus tööturul, ehkki tänavugi on hõive kasv olnud suur.
Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga Mertsina hinnangul siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Hõive kasvu taga on valdavalt tööjõumahukas teenindus, kus töötab hõivatute koguarvust kaks kolmandikku.
"2017-2018. aastal peaks hõive püsima 2016. aasta taseme lähedal. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu vähenemise jätkumist järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Pingeline olukord tööjõuturul, pensioniea tõus ja töövõimereform aitavad kaasa mitteaktiivsete inimeste arvu alanemisele. Töötute arv järgmisel kahel aastal aga tõuseb veidi, kuna töövõimereform ja probleemid teatud harudes suurendavad tööotsijate arvu," arvas Mertsina.
Mertsina ülevaade majandusprognoosist on järelvaadatav siit.
Toimetaja: Merilin Pärli