Eesti ja Läti vahel hoogustub piirala elanike töötamine naaberriigis

Video
Ragnar Kond, Valga
28.04.2016 19:00
Rubriik: Majandus

Üha enam lätlasi käib tööl Eestis ja vastupidi, sest oskustöölisi vajatakse mõlemal pool piiri. Valgas peetud Liivimaa töömess näitas, et paljud firmad arvestavad naabrite tööjõuga.

Üha enam ettevõtteid peab kõiki Balti riike oma koduturuks. Tööjõudki liigub sinna, kus parasjagu sobivam ja tasuvam koht vaba, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti ja Läti vahel hoogustub piiriala elanike töötamine naaberriigis, kuid minnakse ka piirist üha kaugemale. On firmasid, kes sõidutavad rahva bussiga Lätist kohale ja on neid, kes vastastikku töötamisvõimalusi vahendavad.

"Pakume tööd Eestis. Suuname lätlasi appi Eesti ettevõtetele, kus tööjõudu vajatakse. Valdkonnad on erinevad - puidu- ja metallitöö, toiduainete valmistamine. Hõlmatud on kogu Eesti - meie kaudu töötatakse Viljandis, Tartus, Pärnus, Suure-Jaanis ja mujal," selgitas Läti firma EKK-HR omanik ja juht Elina Koršuna.

Üle Eesti-Läti piiri käib tööle sadu inimesi, kuid nende täpne arv pole teada.

"Tööjõudu tuleb mõlemalt poolt vaadata, ka teisel pool piiri elavad inimesed tahavad tööd. Ja kui on meile sobilikud inimesed, kvalifitseeritud, võtame nad kahel käel vastu. Tööjõudu on meil tõesti vaja," kinnitas AS Gomab Mööbel tsehhijuhtaja Väino Klassman.

Liivimaa töömessil pakkusid Eesti töötukassa ja nende Läti kolleegid töökohti mõlemal pool piiri. Otsitakse mitut keelt valdavaid teenindajaid ja müügijuhte, oskustööliste puhul saab hakkama vene keelega.

Tööjõu liikumine üle piiri on suurendanud ettevõtete omavahelist konkurentsi.

"Enamalt jaolt sobivad lätlased neile töödele, kus pole riigikeele nõuet. Need on oskus- ja lihttööd. Kuna Eestis on töötasu kõrgem kui Lätis, siis lätlased otsivadki paremaid võimalusi meie poolelt," ütles töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas.

Eesti töötukassa ja Valga haigla sõlmisid koostööleppe. Töötukassale on see üle Eesti 18. koostööpartner.

"Eelkõige oleme tervishoiuasutusena valmis pakkuma tervishoiuteenust kõigile siia pöörduvaile isikuile, olgu nad Eestist või Lätist. Loomulikult käib meile ka Lätist töötajaid. Meil töötab täna kolm Läti arsti, mitu õde ja üksikud inimesed ka abi- ja tugipersonalist," rääkis Valga haigla juhatuse esimees Marek Seer.

Töötute arv Eesti-Läti piirialal on enam-vähem võrdne.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus