Sester pensionisüsteemi kriitikast: viimastel aastatel on konkurentsi soodustatud
Pensionikogujate ühistu Tuleva kritiseeris rahandusministeeriumis välja töötatud kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu, sest see ei kaitse nende hinnangul piisavalt pensionikogujate huve. Rahandusminister Sven Sester ütles vastuseks, et kohustusliku kogumispensioni regulatsioonides on viimastel aastatel mitmeid konkurentsi soodustavaid muudatusi tehtud ja ettepanekud süsteemi edendamiseks on teretulnud ka edaspidi.
Tuleva saatis rahandusministeeriumile oma arvamuse kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu kohta, mis ühistu hinnangul sündis peamiselt koostöös fondivalitsejate ning kindlustuspakkujatega ja arvestab lliiga vähe pensionikogujate endi arvamust ja vajadusi.
"Meie arvates on eelnõu seletuskirjas sõnastatud muudatuste eesmärgid olulised ja vajalikud – et pensionid oleks suuremad, konkurentsiolukord parem, väljamakselahenduste valikud suuremad ning süsteem läbipaistvam. Tuleva arvates ei võimalda praegune eelnõu neid eesmärke saavutada ja meie arvates on võimalik ja vajalik astuda palju suuremaid samme, kui eelnõuga on välja pakutud," seisab Tuleva poolt Sesterile saadetud kirjas.
Pensionikogujate ühistu tõi välja, et eelnõu ei suurenda inimeste vabadust oma kogutud raha parimal viisil kasutada, ei arvesta maailma ega Eesti kogemusega ning muudab pensionisüsteemi keerukamaks.
Sester ütles ERRile saadetud kirjalikus vastuses, et rahandusministeeriumi ettepanekul on kohustusliku kogumispensioni regulatsioonides viimastel aastatel tehtud mitmeid muudatusi, mis soodustavad konkurentsi ja langetavad teenustasusid.
"Eesti pensionisüsteemi üldised eesmärgid on seatud. Kohustuslik kogumispension loodi, et toetada riiklikku vanaduspensioni. Selle põhieesmärk on tagada adekvaatne sissetulek vanaduseas, nii et esimese ja teise samba pension kokku oleks ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast," sõnas ta.
Sester lisas, et esimene ja teine sammas koos peaksid andma inimesele pensioni tema elu lõpuni. Keskmine esimese ja teise samba netopensioni suhe Eesti keskmisesse netopalka oli 2015. aasta lõpus 42,5 protsenti, nii et adekvaatse sissetuleku eesmärk on praegu täidetud.
"Prognoosid näitavad aga, et mõne aasta pärast langeb see alla 40 protsendi. Olen nõus, et üle miinimumi võiks inimene ise otsustada, kuid kõigepealt peame tagama, et esimene sammas ja teine sammas kokku annaksid pensionärile ka edaspidi väärilise pensioni," leiab minister.
Tuleva ettepanekutes sisaldus ka idee luua riiklik infoportaal, kust pensionikoguja erapooletut infot saaks. Sesteri sõnul on see aga juba praegu olemas aadressil www.pensionikeskus.ee ning praktilisi nõuandeid pensionikogumise kohta jagab ka finantsinspektsiooni portaal www.minuraha.ee, kus saab võrrelda pensionifondide tasusid ja tootlust.
"Väärtpaberikeskusel on kavas koostöös rahandusministeeriumiga pensionikeskuse portaali edasi arendada ja pakkuda senisest rohkem infot, mis aitaks teha paremini kaalutletud valikuid. Samuti on plaanis arendada ühtne pensioni tervikvaade sotsiaalkindlustusameti uude infosüsteemi," selgitas rahandusminister.
Tuleva kutsus rahandusministeeriumi üles alustama pensionikogujate esindajatega sisulist arutelu ning Sester kinnitas, et ettepanekud süsteemi paremaks muutmiseks on jätkuvalt oodatud.
"Kindlasti kohtun ma ka kogumispensionide seaduse eelnõuga seoses pensionikogujate esindajate ja teiste huvitatud osapooltega," lubas ta. "Ka Tuleva esindajad on korduvalt tutvustanud oma seisukohti rahandusministeeriumile, sh pensioni väljamaksete teema puhul".