Kalandussektor soovib eksporti turgutada Paldiskisse rajatava kalajahutehase abil

Video
Jürgen Klemm
17.03.2016 18:56
Rubriik: Majandus

Raskeid aegu üleelav Eesti kalandussektor loodab oma ekspordivõimalustele turgutust kavandatavast kalajahutehasest. Kalandusettevõtjad plaanivad juba suvel Paldiskis kopa maasse lüüa, et rajada sinna uus kalakomponentide töötlemise tehas. Kui kõik hästi läheb, alustab see tööd tuleva aasta alguses.

2014. aastaga võrreldes langes kalanduses mullu nii kasum kui püügi kogumaht 8 protsenti. Siinkohal on märkimisväärne, et eksport kolmandatesse riikidesse ja sealhulgas Venemaale kokkuvõttes ei langenud. Küll aga tõusis Ukraina osatähtsus ekspordi kogumahtude osas aastaga 27 protsendilt 41 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kalatoodete ekspordi kehva seisu taga on tõsiasi, et kuni 90 protsenti kogu püütava kala massist on kilud ja räimed. Sellest suur osa kahjuks toidulauale ei kõlba ning täna veetakse kehvema kvaliteedi kala Taani kalajahutehastesse, kus sellest loomasööt saab.

Aastaid on kalasektor lootnud, et selline tehas ka meile rajataks. Kui kõik õnnestub, siis juba suvel lüüakse kopp maasse. Samas nendib Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektor Mart Undrest, et sellised suured projektid võivad jääda detailide taha venima.

"Me loodame, et aasta lõpuks võiks see enam-vähem püsti olla ja 2017. aasta alguses katsetaksime juba kalaga," märkis Undrest-

Kalajahu ja -õli tehas Paldiskis võtaks vastu maksimaalselt 300 tonni kala ööpäevas ja aastas kuni 300 000 tonni. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku hinnangul oleks uue tehase mõju meeletu."Oleks meil selline tehas olnud paar-kolm aastat tagasi, siis vast see idaturgude ärakukkumine polekski praktiliselt püügisektorit mõjutanud. Mingi mõju oleks olnud, aga me oleks rääkinud poliitilisest, mitte majanduslikust murest," leidis Armulik.

Sarnased tehased on ka Lätis ja Soomes, kuid Paldiskisse tooks oma saagi ka teiste riikide kalamehed."Kilu ja räime varud asuvad meie rannikule kõige lähemal. Logistiliselt oleks see tehas pidanud olema ammu Eestis," märkis Armulik

Projekti kogumaksumus jääb eri hinnangute järgi 10 ja 13 miljoni euro vahele. Sellest kuus miljonit tuleb Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondist ning ülejäänu kalasektori omainvesteeringuna.

Maaeluministeeriumi sõnul peab enne raha taotlemist sektor veel saama kokkulepped tehase täpse asukoha osas.

"Asukohavalik on väga oluline, et see jääks elamupiirkondadest ikkagi eemale. Selles osas tuleb läbi viia planeeringud ja arutelud. Ka kohalik elanik peab selle heaks kiitma," rääkis maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome

Planeeritav kalakomponentide tehas annaks tööd 20 inimesele.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus