Fotod: Kreeka parlament kiitis abiprogrammi heaks alles hommikul
Kreeka parlament kiitis pärast pikka ööistungit heaks kolmanda abiprogrammi. Nüüd on kord eurotsooni rahandusministrite käes, kes tänase päeva jooksul Brüsselisse kogunevad.
Nagu ka varasemate kolmandat abiprogrammi puudutavate hääletuste ajal, toimus valitsuspartei Syriza sees lõhenemine ning eelnõu kiideti heaks tänu opositsiooni toetusele, vahendasid BBC, Reuters ja Yle.
300-liikmelises parlamendis hääletas täna eelnõu poolt 222 rahvasaadikut, vastaseid oli 64. Hääletusest ei võtnud osa 11 saadikut. Tänasel hääletuse näol oli tegu senise suurima mässuga Syriza partei sees - valitsuse poolt toetatud eelnõu vastu andis hääle 31 poliitikut ning kõik hääletamisest loobunud 11 saadikut olid samuti kõik võimupartei liikmed.
Mitmed parteikaaslased tegid istungi ajal erakonna juhi ja peaministri Alexis Tsiprase suunas üsna teravaid avaldusi. Peaminister aga rõhutas, et abiprogrammi heakskiitmine on vastutustundlik samm.
"Meie olukorda ei paranda kuidagi põgenemine või fantaseerimine. Meie otsus tähendab, et me jääme ellu. Vastasel juhul oleksime me teinud enesetapu ja siis kurtnud, kui ebaõiglane see on," ütles Tsipras kriitikutele.
Kreeka ajakirjanduse andmetel kavatseb Tsipras korraldada järgmisel nädalal, pärast 20. augustit usaldushääletuse.
Osa Syriza liikmetest, näiteks endine rahandusminister Yanis Varoufakis ja parlamendi spiiker Zoi Konstantopoulou, on juba pikemat aega abiprogrammi vastu olnud. Spiikrina oli Konstantopouloul võimalik menetlusprotsessi venitada ning see oli üks peamisi põhjusi, miks abiprogrammi heaks kiitmiseks järjekordset ööistungit vaja läks.
Seoses Syriza lõhenemisega korraldatakse Tsiprase ettepanekul septembris ka partei erakorraline kongress. Analüütikute hinnangul võimaldab erakorraline kongress Tsiprasel tugevdada oma positsiooni võrreldes erakonna mässuliste liikmetega. Erakonna juht saab tuua kongressile uusi liikmeid ning lõigata kasu oma isiklikust poliitilisest kapitalist, sest rasketest otsustest hoolimata on ta ise rahva seas endiselt populaarne.
Järjekorras juba kolmanda abiprogrammi alusel saaks Kreeka Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) umbes 85 miljardi euro suuruse abipaketi. Abiprogramm on mõeldud kolmeks aastaks. Enamiku rahastamisvajadusest moodustavad võlateeninduskulud kokku 54,1 miljardit (võlamaksed 37,5 miljardit ja intressimaksed 16,6 miljardit).
Kreeka esitas taotluse ESM-ist abi saamiseks 8. juulil. 12. juuli euroala tippkohtumisel lepiti kokku poliitikatingimused, mille Kreeka peab täitma, et abi saada. Seejärel järgnesid läbirääkimised Kreeka valitsuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel, kus pandi paika reformide kava. Reformide põhirõhk on maksudel ja maksukogumisel, pensionidel, erastamisel ning kärpepoliitikal. Juulis kiitis tingimustepaketi pärast pikki vaidlusi heaks ka Kreeka parlament.
Käesoleva nädala teisipäeval jõudsid Kreeka valitsus ja võlausaldajad lõpuks kokkuleppele ka abiprogrammis endas. Pärast Kreeka parlamenti arutavad programmi täna Brüsselis eurotsooni rahandusministrid.
Ateena loodab uue abiprogrammi raha kätte saada hiljemalt 20. augustiks, kui Kreeka peab tegema Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse tagasimakse.
Rahandusminister Eukleides Tsakalotos ja asepeaminister Yiannis Dragasakis (Louisa Gouliamaki/AFP/Scanpix)
Kreeka parlamendi spiiker Zoi Konstantopoulou (Christian Hartmann/Reuters/Scanpix)
Endine rahandusminister Yanis Varoufakis (Louisa Gouliamaki/AFP/Scanpix)
Toimetaja: Laur Viirand