Veebruaris tõusis eksport aastaga seitse protsenti, import viis protsenti

Video
11.04.2016 8:35
Rubriik: Majandus

Kaupade eksport kasvas tänavu veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga seitse protsenti ja kaupade import viis protsenti, ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot, mullu veebruaris 151 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Veebruaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi, mille osatähtsus oli 20 protsenti, Soome 16 protsenti ja Läti üheksa protsenti. Eksport kasvas enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi ehk 23 miljoni euro võrra, Kanadasse 20 miljoni euro võrra ja Soome 12 miljoni euro võrra. Eksport kahanes enim Hollandisse ehk 16 miljoni euro võrra.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Kahanemine toimus mehaaniliste masinate kaubagrupis.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70 protsenti ning võrreldes mullu veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport kolm protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani ehk 94 protsenti ja Suurbritanniasse 89 protsenti ning väikseim Venemaale ehk 20 protsenti eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest ehk osatähtsus oli 13 protsenti, Saksamaalt 11 protsenti, Lätist üheksa protsenti ja Rootsist üheksa protsenti. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt ehk 18 miljoni euro võrra, Lätist 14 miljoni euro võrra ja Rootsist 13 miljoni euro võrra. Samal ajal vähenes enim import Venemaalt 19 miljoni euro võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.

SEB analüütik Mihkel Nestor kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et ekspordi võrdlusbaas oli madal. "Kui vaadata, mis eelmine aasta toimus, siis tegelikult ega see võrdlusbaas ka väga kõrge ei olnud - eelmise aasta veebruarikuus oli eksport üsna madal," märkis ta.

Samas prognoos näitab, et ekspordi olukord peakski paremaks minema. "Nagu me ka prognoosisime, siis see eelmise aasta kehv võrdlusbaas on taandumas ja osades harudes tõesti läheb ju hästi, kui võtta kas või puidutööstus ja mööblitööstus," rääkis Nestor.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus