Eesti sadamate kaubamaht on tuntavalt langenud
Eesti sadamate kaudu veetud kaubakogus on aasta esimesel kolmel kuul aastatagusega võrreldes tuntavalt kukkunud. Seejuures on eriti järsult langenud naftaproduktide veomahud.
Venemaa on asunud naftatoodete asemel rohkem toornaftat eksportima, mis läheb aga meie sadamatest mööda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui möödunud aastal Eesti sadamate kaubamaht pisut kasvas, siis selle aasta algus on toonud märkimisväärse languse. Märtsis oli kaubamaht viimaste aastate väikseim, langedes aastatagusega võrreldes koguni 27 protsenti.
Enam kui poole sadamate kaubamahust annab Tallinna Sadam, kelle jaoks on kaubamahud tänavu olnud mullusest peaaegu veerandi võrra väiksemad.
Suure panuse sellesse on andnud naftavedude kukkumine. Tallinna Sadama kaudu liiguvad eelkõige naftaproduktid, Venemaa on hakanud aga rohkem eksportima toornaftat ning see käib Venemaa enda sadamate või torude kaudu. Probleemid on aga loomulikult laiemad.
"Võib-olla kõige suurem põhjus on seesama kriis meil naabriga. Teine asi on see, mis meile on juba pikalt teada olnud - Vene sadamate arendus. Et nad on oma sadamad siin Soome lahes valmis saanud ja on suunanud oma kauba oma sadamatesse, millega selline mahukaupade vähenemine on seletatav," rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.
Sillamäe Sadama kolme kuu kaubamahud olid mullusest enam kui veerandi võrra väiksemad. Languse põhjusena toob ettevõte välja samuti naftaproduktid.
"See kaubamahtude langus oli ette prognoositav tänases poliitilises olukorras. Ja sellest Tiit Vähi rääkis ka juba eelmisel aastal logistikaklastri kriisikoosolekul. Me olime valmis selleks kaubamahtude vähenemiseks, nii et meie jaoks siin suuri üllatusi ei olnud," nentis Sillamäe Sadama juhatuse liige Margus Vähi.
Tallinna Sadam tõdeb, et Venemaaga seotud probleemidele ei ole kiireid lahendusi. Allan Kiil peab heaks tulemuseks, kui sel aastal jääb kaubamaht miinusesse 20 protsendiga ning järgmisel aastal jääb maht samale tasemele.
"Õnneks on Tallinna Sadamal palju teisi valdkondi, millega me tegeleme ja raha teenime. Üldises mõttes pole see mõju suur. Aga ta mõjutab. Ja tänase seisuga oleme me käibe mõttes 9 protsenti madalamal kui aasta tagasi," märkis Kiil.
Toimetaja: Laur Viirand