Eesti EL-i eesistumine lükkab mõned ehitusplaanid edasi

Presidendi tulevane residents tuleb Rocca al Maresse. Ka selle ehitus nihkub osaliselt edasi. (Foto: ERR)
Merilin Pärli
28.09.2016 16:49
Rubriik: Majandus

Eesti Euroopa Liidu varasemaks nihkunud eesistumine sundis valitsust ka eelarvet ümber tegema, et leida vajalikud 35 miljonit eurot. Peamiselt puudutab see kavandatud ehitustöid ja kinnisvarainvesteeringuid.

Kuivõrd 2018. aastale plaanitud Eesti EL-i eesistumine nihkus Brexiti tõttu 2017. aasta teise poolaastasse, tuli kärmelt muuta nii eelarvet kui ka mitmeid ehitusplaane, et rahaliselt välja tulla ilma strateegiliselt oluliste valdkondade kannatamata. Eesistumise eelarve on muljetavaldavad 35 miljonit eurot, mille kokkusaamiseks oli vaja muu arvelt kokku hoida.

Kümmekond miljonit eurot leiti eesistumiskuludeks idapiiri väljaehitamise arvelt: tänavu alustatud piiripostide "istutamine" ajatatakse osaliselt ning hoogtööga jätkatakse 2018. aastal, pärast eesistumise lõppu.

Ka mitmete kinnisvaraobjektide ehitusfaasid nihkuvad aasta-paari võrra osaliselt edasi, mis annab kokku 4,68 miljonit eurot kokkuhoidu eesistumiskulude katmiseks.

Nii näiteks ei ehitata EL-i IT-agentuuri veel järgmisel aastal päris valmis. Hoone 8,25-miljonilisest maksumusest kaks miljonit lükkub 2018. aastasse.

Ka Rüütelkonna hoone, mis plaaniti renoveerida riigi esindushooneks Eesti eesistumise ajaks 2018. aastal, et seal kõrgetasemelisi üritusi võõrustada, tehakse nüüd korda hiljem, kuivõrd järgmiseks aastaks see niikuinii valmis ei saaks. Selle arvelt saab miljoni euro jagu kokkuhoidu.

Miljoni jagu lükatakse kulutusi edasi ka Lubja tänava uue kohtumaja ehitusega. See on siiski marginaalne kokkuhoid, kuivõrd põhiline ehitustegevus toimub ikkagi järgmisel aastal, mil sellele kulub 26 miljonit eurot. Kogu kohtumaja ehitus läheb kokku maksma 35,3 miljonit.

Ka presidendi uue residentsi ehitamisel nihkub 680 000 euro jagu kulusid 2018. aastasse. Siiski saab töödega juba alustada, sest üle poole 5,1-miljonilisest maksumusest kaetakse järgmise aasta eelarvest.

Rahastatavad objektid

Ehkki osade objektide väljaehitamine nihkub edasi, kasvavad kinnisvarainvesteeringud järgmisel aastal summa summarum seitsme miljoni euro võrra.

Muuhulgas asutakse korda tegema Kalevi staadionit, et sellel saaksid ka edaspidi toimuda tantsupeod. Renoveerimine neelab seitse miljonit eurot.

Algavad ka ingliskeelse Euroopa Kooli projekteerimistööd, mida veab Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Eesmärk on viia kool suuremale pinnale - see on vajalik välisinvestorite jaoks, et Eesti neile atraktiivsem ja perspektiivikam tunduks. 6,2-miljonilisest eelarvest esimene jupp, 376 000 kulub järgmisel aastal, valmis ehitatakse hoone 2018. aastal.

Ettevalmistusi ja prjekteerimist alustatakse ka Viljandi haiglale ja Ida-Viru keskhaiglale uue hoone ehitamiseks. Viljandi haigla aktiivravihoone ehitustööd lähevad kokku maksma 24 miljonit eurot, kuid järgmisel aastal kulub sellele vaid 24 000 eurot ehk üks protsent kogumaksumusest. Haigla peaks valmima 2020. aastal. Ka Ida-Viru keskhaigla ahtiivravi hoone peaks valmima 2020. aastaks ning selle 27,6-miljonilisest kogumaksumusest 780 000 investeeritakse järgmisel aastal.

Sillamäele rajatakse päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti ühishoone. Selle 3,76-miljoniline kogumaksumus jagatakse kolme aasta peale laiali. Järgmise aasta eelarvesse on plaanitud sellest 96 000 eurot, millega saab alustada arhitektuurikonkurssi ja projekteerimist. Projekti veab RKAS.

Samuti tehakse järgmisel aastal ära projekteerimistööd EV Washingtoni suursaatkonna restaureerimiseks ja renoveerimiseks, mis kokku läheb maksma kaheksa miljonit eurot. Sellest järgmisel aastal kulub 1,3 miljonit eurot.

Järgmisel aastal peaks valmis saama ka ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, mille ehitus ja ekspositsioon on plaanitust kokku 2,3 miljoni võrra kallimaks osutunud.

Lisaks alustab riik Arvo Pärdi keskuse rajamist ning rahastab mitmele teaterile lavatehnika soetamist.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas toimuvatest kinnisvarainvesteeringutest enamik ei sõltub praegu tehtud riigieelarve otsustest, sest need rajatakse EL-i struktuurifondide vahenditest ning on juba juuni alguses ära otsustatud. Siis kinnitas valitsus ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi ASTRA investeeringute kava, millega toetatakse seitsme teadus- ja õppehoone ehitamist või renoveerimist kokku 54,1 miljoni euroga. Toetust saavate hoonete seas on näiteks nii kunstiakadeemia peahoone 15 miljoniga kui ka muusikaakadeemia saalikompleks nelja miljoniga. Suurematest objektidest rahastatakse veel Tartu ülikooli IT-keskuse ehitust 15 miljoni euroga ning sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamist 13,5 miljoniga (siseministeeriumi valitsemisalast).

Üks suuremaid investeeringuid, mis lähiaastatel ees ootab, on keskkonnaministeeriumi hallatavate asutuste ühismaja ehk keskkonnamaja rajamine. Umbes tosin aastat vana idee hakkab viimaks realiseeruma. Uude majja koonduksid ministeerium, keskkonnaagentuur, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus, keskkonnaameti ja -inspektsiooni Tallinna ja Harju struktuurid ning selle kokkukolimise tulemusel peaks asutuste pindala vähenema umbes veerandi võrra. Ametnike unistustes on keskkonnamaja mätaskatusega energiatõhus puithoone kusagil Tallinna lähedal looduslikus keskkonnas.

31-miljonilise hoone põhiline ehitustegevus on plaanitud aastatesse 2019-2020. Järgmisel aastal neelab projekt 625 000 eurot.

Samuti nelja aasta peale on ära jagatud 10,6-miljonilise Kääriku uue spordikeskuse ehitus. Järgmisel aastal investeeritakse sellest projekti kolm miljonit.

Taimekasvatuse instituudi Jõgeva aretuskeskus saab kahe aasta peale võrdselt jagatuna kokku kahemiljonilise investeeringusüsti, Pärnusse rajatakse ühishoone politsei- ja päästemaetile ning ka Vändra ja Vastseliina saavad päästehooned. Justiitisministeerium asub Maarjamäele rajama kommunismiohvrite memoriaali.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (25)
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus