Swedbank alandab pensionifondide tasusid

Eestlased ei säästa piisavalt. (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
12.09.2016 14:21
Rubriik: Majandus

Swedbank plaanib kaotada kolmanda samba fondidesse tehtavate sissemaksetega seotud kulud, alandada teise samba K1 fondi haldustasu ning luua uue, automaatselt juhitud elutsüklifondi.

Teise samba konservatiivse pensionifondi K1 haldustasu langetatakse 0,61 protsendilt 0,29 protsendini. Sellega peaks K1 pensionifondi kliendi senine keskmiselt 33-eurone aastane haldustasu kahanema 17 euro võrra umbes 15 euroni.

Swedbank Investeerimisfondide AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla väidab, et initsiatiiv tasude alandamiseks ei tulnud Tuleva pensionifondi turuletuleku plaanidest, vaid klientide survel, ehkki ta nimetas Tuleva taha koondunud seltskonna kommunikatsiooni agressiivseks.

"Esimesel kohal olid ikka klientide soovid," kinnitas Tamla. "Teiseks on Tuleva teise samba turgu vaikelust üles raputanud, mis ei ole tingimata halb."

Kodanuikuinitsiatiivil loodav pensioniühistu Tuleva on teinud valjuhäälset kriitikat Eestis rakendatavatele pensionifondide haldustasudele. Euroopa Liidu riikide keskmine haldustasu on 0,8 protsenti, Eesti keskmine on aga palju kõrgem - 1,25 protsenti. Tuleva ise on lubanud oma fondi haldustasuks kehtestada 0,55 protsenti.

Uus fond järgib elutsüklit

Valikuvõimaluse laiendamiseks plaanib Swedbank tulla turule ka uue pensionifondi lahendusega: automaatselt juhitud indeksit järgiv fond ehk elutsüklifond, mille aktsiate osakaal kahaneb ja võlakirjade osakaal kasvab vastavalt inimese vanusele. Pensioni kogumise alguses valdavalt aktsiatele toetuv fond on inimese pensionile mineku ajaks loomult ebastabiilsed aktsiad pea täielikult stabiilsema tootlusega võlakirjade vastu vahetanud.

Tamla sõnul on automaatselt juhitud fondide loomist kaalutud juba aastaid, kuid lihtsalt indeksfondide lisamine pensionifondide valikusse ei tundunud piisav. „Klientide tagasiside põhjal saame väita, et arvestatav hulk inimesi ei soovi oma pensionivaraga iseseisvalt tegeleda ning meile tundus, et on vaja nö targemat lahendust."

Tamla sõnul näitab nende kogemus, et enamik kliente ei taha, et neid üldse pensionifondi teemal tülitataks. Suhtumine näib olevad, et kui ühe fondi kasuks on kunagi otsus tehtud, siis on see teema pensionileminekuni ka lukus. Nõnda pole suurpangal õnnestunud oma kliente veenda vajadusel nende senist agressiivset pensionifondi konservatiivsema vastu välja vahetada, ehkki soovitatav olnuks. Mistap sündis ka idee automaatselt juhtitud fondiks.

Investeeringute juhtimise seisukohalt tähendab automaatsus seda, et fondi investeeringud järgivad rahvusvahelisi turuindekseid ning aktsia- ja võlakirjainvesteeringute osakaal ei muutu sõltuvalt finantsturgudel toimuvast.

Nn indeksfondi haldustasuks kujuneb 0,49 protsenti, fondi tootlus ei ole garanteeritud.

Uue fondiga loodetakse turule tulla uuest aastast ning sellega adresseeritakse aastate 1990-1999 vahel sündinud inimesi. Aasta hiljem luuakse vastav fond ka kümnend varem sündinutele. 50 eluaasta künniseni jõudnutele aga eraldi elutsüklifondi teha ei plaanita, kuivõrd selles vanusegrupis on teise samba kogujaid vähem ning nende pensioniaeg jõuab väga ruttu kätte, mistõttu erilisi muutusi aktsiate ja võlakirjade osakaalus poleks enam mõistlik teha.

Tamla tõi esile, et kui veel 15 aastat tagasi sisenes uus põlvkond tööturule umbes 20. eluaastaks, siis praegune põlvkond alustab tööga hiljem, millalgi kahekümnendates aastates. Seega hoolimata üha kõrgemasse ikka nihkuva pensioniea algusega pensioniks kogumise aastad ei pikene - ka tööturule sisenetakse järjest enam.

Kolmanda samba sissemaksekulud kaovad

60 protsenti Eesti elanikest hoiab oma sääste hoiustel, mitte ei kogu vabatahtlikult pensionifondidesse.

"Eestlased on kinnisvarausku," tõdes Tamla. See tähendab seda, et pensionifondidesse vabatahtlikult ei investeerita, pigem eelistatakse soetada kinnisvara, mille väärtuse kasvu usaldatakse rohkem kui fondide tootlust. Küllap on vanematel inimestel veel eredalt meeles omaaegsed rahakaotused, kui rublast ja kroon ja hoiukassasse kogutu sulas hetkega kui esimene lumi. Ka börsikrahhidega kaotatu on uuemast ajast veel hästi meeles.

Tamla sõnul on enamiku jaoks teine pensionisammas jätkuvalt ainuke pikaajaline sääst. Ärgitamaks inimesi rohkem raha oma tuleviku kindlustamiseks vabatahtlikku pensionifondi säästma, kaotab Swedbank kõik kolmanda samba fondidesse sissemaksetega seotud kulud.

Swedbank ootab praegu finantsinspektsiooni luba muudatuste tegemiseks.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus