Valitsuse otsuses pettunud Atonen lahkub riigifirmade nõukogudest
Reformierakondlane ja endine majandusminister Meelis Atonen kritiseeris teravalt valitsuse meelemuutust praamide ostmise osas ning kinnitas, et lahkub seeõttu riigifirmade nõukogudest ning erakondade rahastamise järelevalve komisjonist.
"Minul Reformierakonna liikmena on kurb meel ja ma häbenen. Ma olen protestiks sellise käitumise vastu esitanud enda taandamisavalduse kõigist riigile kuuluvate äriühingute nõukogudest," ütles Atonen Vikerraadio saates "Uudis+".
"Ma kirjutasin need avaldused juba reedel ning usun, et lähema mõne nädala jooksul need ka rahuldatakse," lisas Atonen.
Atonen on Omniva (ehk endise Eesti Posti) nõukogu esimees ja Eesti Energia nõukogu liige. Samuti lahkub ta erakondade rahastamise järelevalve komisjonist, kuhu Reformierakond ta nimetas.
Atonen oli majandusminister Juhan Partsi valitsuses aastail 2003-2004 ning sel ajal püüdis ta Vjatšeslav Leedo monopoli lõhkuda.
"Omal ajal, kui mina sain majandus- ja kommunikatsiooniministriks, oli kehtiva lepingu lõppemiseni jäänud 15 kuud," meenutas ta.
"Mõni kuu võttis aega ka kõigist tehtud otsustest ja protsessidest arusaamine. Kui ühel hetkel pilt ees oli, siis oli jäänud tegelikult 13 ja pool kuud lepingu lõppemiseni. /.../ Kõigile asjaosalistele oli selge, et midagi väga sisuliselt muuta on tegelikult keeruline," ütles Atonen.
"Täna on lepingu lõppemiseni üle kahe aasta. /.../ Selle ajaga on tegelikult võimalik laevu ehitada ning selles valguses tundub see otsus, mis eelmisel nädalal vastu võeti, mulle täiesti skandaalne ja läbimõtlematu. Või väga hästi läbimõeldud mingis muus kontekstis," rääkis eksminister.
"Kummaline häma"
Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et Saaremaa ja Hiiumaa vahelistele liinidele hakatakse otsima operaatorit, kellel oleks pakkuda ka vajalik laevastik. Laevad on aga praegu reaalselt olemas vaid Leedo Saaremaa Laevakompaniil.
Eelmine majandusminister Juhan Parts soovis, et laevad oleksid tulevikus riigi omad. Majandusminister Urve Palo põhjendas aga "Terevisioonile", et tal ei ole kindlustunnet, et uued laevad õigeks ajaks valmiksid.
Atoneni hinnangul ei kõla see põhjendus väga veenvalt. "Ma ei oska öelda, mis on need sisulised põhjused, aga see, mida avalikkuse ees räägitakse, et me oleme hiljaks jäänud ning pole kindlust, tundub väga kummaline häma," märkis ta.
"Ma arvan, et [Leedoga] tahetigi kokku leppida ning kokku leppimine võib-olla tähendab ka mingeid muid kokkuleppeid ja võib-olla kokkuvõttes on see teatud erakondadele kasulik," rääkis Atonen.
"Siin üritatakse rääkida, et see oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek. Kuna ma tunnen sealt ministeeriumist inimesi, siis nemad ütlevad, et kabinetinõupidamisel öeldi otse, et see pole ministeeriumi ettepanek," ütles ta.
"See, et selle ettepaneku tegi antud ministeeriumi minister, kellele siis eelnevalt kolleegide poolt selgeks tehti, et nii on mõistlik, /.../ see kõik kõlab sellise halva tragikomöödiana," märkis ta.
"Traagiline on see, et maksumaksja maksab selle etenduse kinni. Komöödiasugemetega on see, et täiskasvanud inimesed püüavad jätta muljet, et kõik on õiglane ja aus. Samal ajal tehakse seda sellisel kombel, et keegi vist väga ei usu ka, et see nii on."
Ka Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et Palo toetas laevade ostmist riigile, kuid pandi n-ö tanki. "Lühikese ministrikogemusega poliitikuna esindab ta nüüd ametlikult isikliku arvamusega vastupidist ettepanekut," kirjutas leht oma allikatele viidates.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas samas tänasele Päevalehele, et see pole tõsi.
"Eesti Päevalehe artiklis väideti, et ma ei osalenud koosolekul või et mina kaitsnud riigi poolt laevade ostmist ja et Urve Palo olevat tulnud Partsu vana ettepanekuga. Kõik need väited on valed," ütles rahandusminister.
"Kaotatakse miljoneid aastas"
Atoneni sõnul näitasid tema ministriksoleku ajal tehtud arvutused, et teenuse hind on ülepakutud ning maksumaksjatelt tulnud dotatsiooniraha voolab põhimõtteliselt teenuseosutaja või tema ülejäänud firmade taskusse.
"See kõik paistis kaugele välja, aga tol ajal lihtsalt polnud aega," rääkis ta.
Küsimusele, kui palju on riigi makstavas parvlaevade toetuses õhku, vastas Atonen, et see summa on miljonites eurodes aasta kohta.
"Ma ei ole viimased /.../ seitse aastat selle teemaga üldse tegelenud ja ma ei ole kõige värskemaid arvutusi näinud, aga ma tean, et ka Erkki Raasukese juhtimisel ministeeriumis selle asjaga tegeleti. Ma võin selle ja oma vanade teadmiste valguses öelda, et need arvud pole mitte sadades tuhandetes, vaid miljonites eurodes aasta kohta. Kas see jääb 4 või 5 miljoni euro juurde, väga suurt vahet pole."
Palo selgituste kohaselt tuleb saarte ning mandri vaheliste liinide operaatorhange võimalikult kiiresti välja kuulutada. Valitsuse hinnangul võiks hankel osaleda ka täielikult riigile kuuluv ettevõte Tallinna Sadam.
Atoneni sõnul on siin selge vasturääkivus. "Mismoodi see Tallinna Sadam siis läheb konkurssile ja esitab pakkumise, kui puudub kindlus, et laevad valmis saavad?" küsis ta.
"Sellega minu arvates anti jälle avalikkusele ja ka teisele poolele signaal, et olge julged, et ega me väga midagi aktiivset teha ei saa."
Toimetaja: Oliver Kahu