Kaasava eelarve esimene tühikäik: Tartu möödunud aasta võiduideed teoks ei saa

Genialistide Klubi vana hoone krohvikihi all peidab end tegelikult Tartu vanim puitmaja. (Foto: PM/ Scanpix)
Jane Saluorg
7.10.2016 17:14
Rubriik: Majandus

Neljandat aastat linlasi kaasava eelarve ideed rakendav Tartu jätab eelmise aasta võiduidee teostamata, sest tasuvusuuring ei soosi seda. Samal ajal on käimas uue kaasava eelarve hääletamine.

Mujal maailmas on linnarahva kaasamine eelarve koostamisse juba veerand sajandit vana idee. Tartust sai 2013. aastal esimene linn Eestis, kus kaasava eelarve põhimõtet kasutama hakati - linased saavad hääletada, mille heaks üht protsenti investeeringute eelarvest kasutada saab.

"Eelarvet tehes inimesed näevad, kuidas linna juhitakse ehk kuidas eelarve kujuneb," selgitas linnapea Urmas Klaas ERR-i raadiouudistele.

Linn valib esitatud ideedest lõppvooru välja 25, millest linlased omakorda valivad välja kaks - need peaksid siis aasta jooksul teoks saama.

Kevadel laekus tähtajaks 87 ideed, mida asusid sõeluma eksperdid, kes lähtusid sellest, millised ideed on teostatamatud ja millised linnavalitsuses niikuinii juba teostamisel - sellised ideed jäeti eos kõrvale. Järele jäi 42 ideed.

Juunikuus arutati ideid nii nende autorite kui ka ekspertidega, et ideedest ja nende mõjust paremat ülevaadet saada. Seejärel hindasid ettepanekuid nii nende autorid ise kui ka eksperdid ning viimasele sõelale jäi sedasi 25 ideed.

Just ekspertide kaasamine on muutnud küsitavaks kaasava eelarve linlaste kaasatavuse. Näiteks 2014. aastal tõi tartlane Ahto Külvet välja, et kui 21 eksperdist 18 töötab otseselt Tartu linna alluvuses, siis kas linlase hääl ikka pääseb piisavalt mõjule. Linn peab sellist filtreerimist aga vajalikuks, sest muidu võivad lõppvooru jõuda ka teostamatud ideed.

Kui 2013. ja 2014. aasta kaasava eelarve projektid on teoks saanud, siis möödunud aasta võidutööde kohta seda öelda ei saa. Nii jääb aastavahetuseks valmimata Heino Elleri nim. muusikakooli amfiteater, samuti on topanud Tartusse plaanitud linnahalli rajamine. Tähtaegselt ehk selle aasta lõpuks valmib üksnes Tartu Arena eskiislahendus, sest idee on jäänud tasuvusuuringu taha toppama. Nimelt toimub Tartus aastas umbes 20 suurüritust, mistõttu ei peeta linnahalli ehitust rentaabliks ja linnapea Urmas Klaasi kinnitusel seda lähiajal kindlasti ehitama ei hakata.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus