Andres Põder: peakontor ei suudaks kõiki aidata
Samaaegselt uue peapiiskopi valimisega tuli Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) tegeleda ka ühe piinliku probleemiga - nimelt võib Narva Aleksandri kogudus minna üle jõu käiva laenu tõttu pankrotti ja Narva Aleksandri Suurkirik haamri alla, seda kõike saadavad kantimissüüdistused. Peapiiskop emeriitus Andres Põder tõdes, et paljudel kirikutel on rahamured ning kiriku peakontor ei suudaks kõiki aidata.
Ligi 4500 hetkarit maad, umbes 200 kirikuhoonet ja kabelit ning 500 muud hoonet - selline on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kinnisvara, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kirik on ka aktiivne kinnisvaraarendaja. Tallinna südalinna Kentmanni tänavale ehitati koostöös Merkoga 14 korruseline elu- ja ärihoone, Olümpia hotelli juurde on kavandatud pilvelõhkujat ning mõni aasta tagasi õnnistati Tatari tänaval sisse büroo- ja eluhoone, kus tegutseb ka kiriku kinnisvara arendav ettevõte.
Kirik on Eesti mõistes väga suur kinnisvaraomanik. Kentmanni 6 on üks nende arendusprojektidest. Kirik ise aga toonitab, et selline uhke arendus on pigem erand ning ei iseloomusta nende kinnisvaraportfelli üldist olukorda.
Kirikud ja kabelid pole loomulikult erilised rahamasinad ning kirik toonitab, et äri aitab neil toetada teisi tegevusi. Praegu on aga tekkinud olukord, kus üks kogudus on pankroti äärel ning peakontor ütleb, et nemad sinna raha pumpama ei hakka.
Piinlik lugu sai alguse 2009. aastal, kui Narva Aleksandri kogudus laenas Suurkirikus tehtud töödeks ehitusfirmalt Eviko ligi pool miljonit eurot. Koguduse kunagine õpetaja Villu Jürjo ei tunnistanud laenu, kuid kohus jäi teisele arvamusele.
Praeguseks on võlg viivise tõttu veelgi paisunud. Kogudus soovib välja kuulutada pankroti ning see võib tähendada, et ka kirikuhoone võib minna enampakkumisele.
EELK juhid toonitavad, et kogudused on iseseisvad ning peakontor probleemides süüdi pole.
Võlausaldaja kinnitab samas, et alates 2011. aastast on kiriku juhtidele saadetud kümneid kirju, milles koguduse kaheldavatele otsustele viidati. Ka kiriku põhikirjas on öeldud, et konsistooriumi võimkonda kuulub järelevalve koguduste majandustegevuse üle ning nähakse ette võimalus sekkuda.
"Ma möönan, et võib-olla oleks meil olnud võimalusi tõepoolest ka kiriku enda seadusi rikkunud vaimuliku suhtes midagi ette võtta pisut varem või midagi muud, kui me seda tegime," tõdes EELK kantsler ja tulevane peapiiskop Urmas Viilma.
Tegevusetus pole aga ainus asi, mida võlausaldaja kirikule ette heidab. Väidetavalt olevat EELK kantinud eelmise aasta sügisel, vahetult enne seda, kui oli laekumas esimese astme kohtu otsus, pool kogudusele kuuluvast Vestervalli 20 kinnistust enda kinnisvarafirma Kiriku Varahaldus nimele.
Kiriku Varahaldus pole nõus, et tegu oli kantimisega, öeldes, et kogudusega oli ühine kinnisvaraprojekt lepitud kokku juba ammu enne seda, kui algasid jutud pankrotist, ning et poole kinnistu eest maksti 16 000 eurot. See, et vormistamine toimus vahetult enne kohtu otsust, oli varahalduse kinnitusel juhus.
"Ma arvan, et see oli lihtsalt juhuslik kokkusattumus. See on täiesti tõlgendamise küsimus. Sattus sellele ajale," märkis EELK assessor Mati Maanas.
Ka see pole aga kõik. Viru praost Peeter Kaldur palus esialgu võlausaldajal koguduse konto arestimisega mitte kiirustada, tunnistas võlga ning lubas tegeleda lahendustega. Pankrotist siis veel ei räägitud. Kui aga selgus, et kogudus soovib välja kuulutada pankroti, olid kontole jäänud 13 000 euro asemel mõned eurod.
"Raha on tõepoolest otsas ja kulutatud on see väga lihtsaks asjaks - inimeste palkadeks. Ühesõnaga, Narva kogudusel on siiski siin vanast rasvast päris palju inimesi tööle võetud ja selle eest oli vaja maksta. Ja minu seisukoht on - inimene on tähtsam kui "juriidiliselt on kõik korrektne"-skeem või mingi firma, mille puhul me kõiki neid tagamaid alati ei tea," selgitas Kaldur.
Üks huvitav nüanss on selle loo juures veel - kuigi kiriku peakontor on süüdistanud kogudust rumalates otsustes, maksis Kiriku Varahaldus kinni koguduse juriidilise esindaja tasud.
"Kui mu mälu ei peta, siis siiani on kohtukulud olnud umbes 30 000 euro ringis. Ma ei tõlgendaks seda niimoodi, et me toetasime koguduse positsiooni, me toetasime kogudust ja tema õigust ennast kaitsta," rääkis Maanas.
Pankroti korral on võimalik, et enampakkumisele läheb ka Narva Aleksandri Suurkirik, millesse riik on panustanud ligi kolm miljonit eurot. EELK viitab, et kui riik poleks kunagu kiriku taastamist oluliseks pidanud, poleks kogudus ise seda ette võtnudki.
"Meil on küll väga suur tahe koos riigiga püüda leida lahendust nii, et see kirik jääks Eesti riigi ja kiriku kasutusse. Kes on selle kiriku omanik pärast nende küsimuste lahendamist on iseküsimus," ütles Urmas Viilma.
Kultuuriminister Urve Tiidus toonitas, et riik on tegelenud Narva Aleksandri Suurkirikuga läbi sihtasutuse, kuid probleemid tõi kaasa kogudus, seega pole riigil ka vastutust. Koguduse võlgu kinni maksma riik ei hakka.
"Ma olen väga kindel ja tahan olla veendunud, et kirik oma pankroti ja koguduse varade teema oskab ja suudab lahendada," sõnas Tiidus.
Kuidas edasi minnakse, otsustatakse siis, kui kirikuhoone peaks minema haamri alla.
"Mul on väga kahju, ma ei saa öelda ühtegi positiivset lahendust, et tuleb deus ex machina ja lahendab selle ära. See ei ole võimalik," tõdes Tiidus.
Põhjus, miks kiriku valitsus ei tõtta Narva koguduse võlgu üle võtma, on suuresti selles, et raha pole piisavalt. Isegi kui läheks nii, et praegusel juhul makstaks võlad kinni, siis Narva kogudus on vaid üks 167-st ning rahamured on paljudel.
Kümme aastat peapiiskopi kohal olnud Andres Põder tunnistas, et peakontor ei suuda kõiki aidata.
"Meil ole sellist tsentraalset kirikumaksu süsteemi, sellist rahastamisallikat, millega ülalt alla lahendada probleeme. Kui me selle ülesande endale võtaksime, siis jääks lahendus neid sulgeda või võõrandada, mis ei ole hea lahendus," rääkis Põder.
Toimetaja: Merili Nael