Tarmo Tamm: ettevõtted alles taastuvad elektri kallinemisest, aktsiisitõusud on uus hoop
Keskerakondlase Tarmo Tamme hinnangul mõjub kütuseaktsiisi tõstmine kõige hullemini ettevõtluskeskkonnale: ettevõtjad on äsja toibunud elektrihinna kallinemisest ja nüüd tuleb neile uus kulude kasv.
"Konkureerime ühelt turul Läti, Leedu, Soome ja teiste riikide ning me ei saa siin eristuda," selgitas Tamm poliitikasaates "Foorum".
Keskerakonna esindaja lisas, et inimesed on hinnatundlikud vaatamata sellele, mis kuluartiklit suurendatakse.
Samuti tõi Tamm välja majutusteenuse käibemaksuerisuse kaotamise. "On öeldud, et selle tõstmise kaudu võib Eestisse tulemata jääda ligi 200 000 turisti," väitis Tamm.
Keskerakondlase arvates peaks riik laskma ettevõtjatel vabamalt toimetada ning soovitas riigil luua Läti eeskujul rohkem maksuerisusi erinevates majandussektorites ja sisse seada regionaalsed maksud.
"Ma tean, et Reformierakonna kindel retoorika on maksuerisuste vastu. Sotsid ja IRL on ka sellega leppinud ning see ongi see valik, mis on tänaseks tehtud," arvas Tamm.
Majandusasutuste käibemaksu ja aktsiiside teemal on koalitsioonipoliitikud teinud avaldusi, millest võiks järeldada, et välja pakutud plaanidest taganetakse. Mitmed valitsuse esindajad on lubanud, et konkurentsivõimet kahjustavaid maksumuudatusi ei tehta.
"Just täpselt nii ongi," kinnitas IRLi fraktsioonijuht Priit Sibul, kelle sõnul on loogiline vaadata igat muudatust laiemas rahvusvahelises konkurentsi konteksti.
Samas ütles Sibul, et valitsus peab vaatama veidi pikemat ajalist perspektiiv. Sibul leidis, et praegu ei oska mitte keegi öelda, milline näeb Euroopa majandus välja nelja või viie aasta pärast ja seetõttu peab riik korrigeerima otsuseid vastavalt elule.
Reformierakonna fraktsioonijuht Urve Tiidus rõhutas, et plaanitav kütuseaktsiisitõus kergitab hinda viis eurosenti liitrilt aastas.
"Loomulikult taome endale vastu rinda ja niimoodi peabki tegema, et me ei lähe klappidega läbi need neli aastat - peame kogu aeg arvestama sellega, mis toimub Soomes, Euroopa turgudel laiemalt, kuhu liigub euro ja dollari kurss ning jälgima naftahinna muutumist" selgitas Tiidus.
Reformierakonna riigikogu fraktsioonijuhi sõnul on just naftahind üks peamisi muutujaid, millega valitsus peab kütuseaktsiisi tõstmisel arvestama. "Kui veel aasta alguses öeldi, et naftahind langeb 30 dollarini barrelist, siis tänaseks see nii läinud ei ole," tõdes Tiidus.
Riigikogu spiiker Eiki Nestor (SDE) viitas, et täna on naftahind maailmaturul suhteliselt madal. "Hakata ennustama, et meie naabrid tabavad seda hetke, kus kütuseaktsiisi kaudu mõjutavad autode kasutamist loodussõbralikumas ja säästlikumas suunas, mina teha ei saa," rääkis Nestor.
Eiki Nestor märkis, et riik ei saa planeerida rahanduspoliitikat ühe aasta kaupa, mis võiks riigikogu esimehe arvates olla isegi väga mõistlik.
"Vaatame igal aastal, mis lätlased ja soomlased teevad, mis Leedus juhtub ning siis teeme oma otsused. Selles mõttes riik erinebki oluliselt teistest suurusest - meil on kohustus neli aastat tulusid-kulusid ette planeerida, mis rahanduse seisukohast on äärmiselt mõistlik tegevus, aga poliitiliselt valulik protsess," selgitas Nestor.
Koalitsioonileppe puhul toonitas Nestor, et esimest korda on erakondade vahelisse leppesse sisse kirjutatud ka tulupoliitika, mis peaks aktsiisimäärade tõstmisega kaasnevat hindade tõusu leevendama.
"Näiteks riigieelarve strateegia koostamisel valitsus arutab tulupoliitika poole läbi tööandjate ja ametiühingutega - see on ka asi, mis nelja aasta jooksul on muutuv suurus," märkis Nestor, kelle sõnul proovitakse draamat suurendada ajavahemikuga manipuleerides.
Toimetaja: Allan Rajavee