Eesti põllumehed ootavad valitsuselt Euroopa Komisjoni lubatud abi rakendamist

Video
15.03.2016 13:37
Rubriik: Majandus

Euroopa Komisjon lubab ajutiselt riigiabierandit, mis võimaldab liikmesriikidel maksta põllumajandusettevõttele toetust kuni 15 000 eurot aastas, mistõttu Eesti põllumehed ootavad nüüd valitsuselt kohalikele tootjatele teiste riikide tootjatega võrdsete konkurentsitingimuste tagamist.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus märkis, et Euroopa Komisjoni otsus paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega.

"Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti andma riigiabi, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele," ütles Sõrmus.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan esitas eile meetmete paketi, mille eesmärk on põllumajandustootjate keerulise olukorra leevendamine, kuigi loodetud erakorralist abi ühenduse eelarvest ilmselt ei tule.

"Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud,“ nentis Sõrmus.

Tema sõnul tuleb mõista, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes paraku olemuslikult suhteliselt ebasoodne lahendus.

"Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL-i ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele," tõdes Sõrmus.

Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine, samas on Sõrmuse sõnul piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid hetkel keeruline hinnata.

"Ühtlasi loodame, et rakenduvad Euroopa Investeerimispanga võimalused keerulises olukorras põllumajandustootjatele kättesaadavate finantsinstrumentide pakkumiseks," ütles Sõrmus.

Maaeluministri Urmas Kruuse hinnangul võiks põllumeestele osalist kergendust tuua turureguleerimismeetmed ehk liigse toodangu turult kõrvaldamine.

"Üks kindlasti, mis Eesti tootjaid ka puudutab, on sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine nii või kui ka piimapulbri puhul. Neid koguseid suurendatakse vastavalt 100 000 tonni ja 218 000 tonni peale. Teine osa on seotud sealiha eraladustamise jätkamisega, mis praegu on katkestatud," selgitas minister "Aktuaalses kaameras".

Toimetas
Marek Kuul, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus