Hannes Luts: Rail Balticuga võinuks me saada tõhusa linnalähiraudtee (2)

Video
11.10.2016 21:25
Rubriik: Majandus

Transpordianalüütik Hannes Luts leiab, et kui panna Rail Balticu trass Harjumaal juba olemasolevasse Tallinna-Rapla trassile, saaks me kaasaegse ja tõhusa linnalähiraudtee ning ka ümbritsevale elanikkonnale oleks projekt vastuvõetavam.

Luts rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et täiesti loomulikult on praegu igas vallas vaidlusi konkreetsete kruntide, majade või talude kohta, kuid Rail Balticu vastuvõetavus ümbritsevale elanikkonnale sõltub suuresti sellest, kas see sama elanikkond näeb, et sellest raudteest on neile kasu.

"Täna näeme suurima probleemina, et see see trass, olgem ausad, ega ta kohalikuks või linnalähiliikluseks hästi ei kõlba. Ta läheb suure kaarega asustusest mööda, just selle pärast, et võimalikult vähe inimesi häirida," selgitas transpordianalüütik.

Lutsu arvates on selge konflikt. Ühest küljest me tahaks saada Rail Balticust tõenäoliselt ka linnalähiliikluses kasu, näiteks Tallinna-Rapla suunal. "Aga samas, kui me seda teha tahaks uuele trassile, siis kardan, et me ei jõuaks neid maju ja kodusid üles loendada, mis tuleks maha lammutada, et see raudtee tõesti elanikkonnale lähedal paikneks."

"See viibki meid üha rohkem meid küsimuseni, kas ei oleks mõistlik olnud algusest peale panna see Tallinna-Rapla liinil, kus meil on kõige tihedam asustus, panna see raudtee olemasolevasse n-ö Edelaraudtee hallatavasse trassi. Olen üsna veendunud, et see muudaks raudtee ehitamise kallimaks, aga kas see kasu, mis me sellest saaks, ei kaalu seda üles," küsis ta.

"Olgem ausad, ärgem varjakem tõsiasja, et Rail Balticu abil oleks meil võimalik saada ka kaasaegne ja tõhus linnalähiraudtee Tallinna-Rapla suunal, sest tänasel raudteel on halb läbilaskevõime," lausus Luts.

Tänaseks ebaselge küsimusena tõi transpordianalüütik esile veel transpordipoliitilise või ka maksupoliitiline keskkonna, sest lõppude lõpuks otsustab selle, kas Rail Balticule tulevad kaubad või mitte, kui palju see vedu maksab. Ja hinda mõjutab see, kui palju raudteetransporti ja selle konkurenti maanteetransporti maksustatakse.

"Tänane olukord Eestis, kus me näeme, et raudteetransporti sisuliselt topeltmaksustatakse - meil peavad kaubavedajad tasuma aktsiise ja sinna otsa veel ka taristu kasutustasusid. Ütlen ausalt, see ei anna just kuigi palju kindlust tuleviku suhtes, kui näeme, et täna see maksukeskkond raudteevedusid ei soosi," rääkis Luts.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus