Ülo Kaasik: tuleva aasta riigieelarve on "mõistlikult konservatiivne"
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku arvates on tuleva aasta riigieelarve "mõistlikult konservatiivne" ning pole eriti vaja karta, et seda tuleks varsti hakata ümber tegema.
Ülo Kaasik ütles intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et ta usub, et Eesti rahandusministeeriumi majandusprognoos, mille alusel on koostatud riigieelarve eelnõu, haakub üsna hästi Eesti Panga oma prognoosi uuendamise käigus tehtud hinnangutega.
"Ehk et majanduskasv ei ole küll väga kiire, aga siiski see jätkub. Tõsi, meil on väga palju allapoole riske - meil võib kehvemini minna. Aga ma arvan, et me ei peaks muretsema sellepärast, et kas me hakkame nüüd kiiresti ümber tegema eelarvet. Ma arvan, et järgmise aasta eelarve peaks olema suhteliselt mõistlikult konservatiivne selles kontekstis," rääkis Kaasik.
Keskpanga vaatevinklist on Kaasiku sõnul rõõmustav, et kuigi eelarve on nominaalselt defitsiidis - millest järgmistel aastatel suudetakse lahti saada, loodab ta -, siis arvestades majanduse tsüklilist olukorda, seda, et meie majandus kasvab suhteliselt aeglaselt, on eelarve isegi struktuurses ülejäägis.
"Tõsi on see, et kui mõned aastad tagasi võis öelda, et Eesti sai selles ühises katlas, Euroopa Liidu katlas, nagu rammusamat suppi keeta oma servas, sellepärast, et meie piirkond oli paremas seisus kui Euroopa keskmiselt, siis nüüd kipub vastupidi olema..See piirkond, kus meie oleme - siin on olukord pigem kehvem kui isegi Euroopas keskmiselt. Ja selle põhjuseks on just nimelt see [---], et meie peamistel kaubanduspartneritel ei lähe nii hästi."
Kaasik nentis, et Soome majanduses on lood küllalt kehvad, ja et suhetest Venemaaga ei maksa rääkidagi: sealt mingit kasvu oodata oleks liiga optimistlik.
Samas ütles ta, et kuigi Soome majandus on pea kolm aastat järjest kahanenud, pole kõik siiski väga mustades toonides.Soome poliitikud on juba andnud märku, et nad kavatsevad läbi viia reforme ja aidata majanduse uuele kasvule, ning ka Soome muud näitajad viitavad sellele, et pikemas perspektiivis võib Soomel hakata minema normaalsemalt.
"Kui Eesti on väga väike avatud majandus, siis maailma kontekstis ka Soome ja Rootsi on väikesed avatud majandused - sõltuvad tegelikult sellest, kuidas maailmal läheb. Maailmal tegelikult läheb mitmepalgeliselt. [---] On piirkondi, kus tegelikult juba on kasv taastumas. Päris optimistlikud ollakse.näiteks USA-s, mis on tegelikult ikkagi jätkuvalt maailma kõige suurem majandus ja tavaliselt on aidanud kriisides ka maailmamajandusel üle saada. Aga teise poole pealt on ka mitmeid piirkondi, kus nii hästi ei lähe.
Euroopa tegelikult selles mõttes on väga mitmekesine. Ei saa üheselt öelda, et Euroopal läheb halvasti. Tegelikult on piirkondi, kus läheb suhteliselt hästi, ja on piirkondi, kus läheb halvemini. Saksamaal, jah, viimased näitajad ei ole olnud küll väga head, aga samal ajal üldkokkuvõttes Saksamaa tööpuudus on läbi aegade üks madalamaid praegu. Ja olukord tegelikult on üsna tugev."
Kaasiku sõnul on küll nõudlus Saksamaa toodete järele hakanud kahanema, sest arenevatel turgudel, kes on kasvu vedanud, näiteks Hiinas, on kasvutempo aeglustunud.
Toimetaja: Heikki Aasaru