Leedu energeetikud: kui Putin gaasikraanid kinni keeraks, ei tähendaks see tragöödiat
Samal ajal, kui Ukraina valmistub raskeks talveks Venemaa gaasita, kinnitavad Leedu energeetikud, et isegi kui Vene pool Leedusse viiva gaasitoru kraani kinni keerab, ei ole oodata tragöödiat.
Kui gaasi tarnimine külmal aastaajal lakkaks, oleks kõige suurem probleem Vilniuse ja Kaunase kütmine. Need linnad saavad ikka veel 80% soojusest Vene gaasist. Teiste linnadega on probleem väiksem, sest suur osa neist toodab sooja biokütusega, vahendas Leedu Delfi.
"Olukord oleks üsna keeruline, eriti, kui see toimuks sügisel, kuid see ei oleks kriitiline, kuna Leedu võib saada osa gaasi Inćukalnsi maa-alusest gaasihoidlast Lätis. On olemas lepingud, mille kohaselt me võiksime saada kuni 30% vajaminevast gaasist," rääkis Leedu energeetikainstituudi energeetika kompleksuuringute labori juhataja Vaclovas Miškinis.
Tõsi küll, Inćukalnsi gaasihoidla kuulub kompaniile Latvijas Gaze, mille aktsiatest üle kolmandiku omanik on Venemaa gaasigigant Gazprom. Miškinase arvates ei ole aga reaalne, et Venemaa gaasi kinni keerab, sest läbi Leedu toimub gaasitransiit Kaliningradi oblastisse, kus teisi alternatiive ei ole.
Kui aga ikkagi gaasitarned Leedusse peatatakse, siis suletakse energeetiku arvates kõigepealt väetisetootmine kompaniis Achema. Vilniuses ja Kaunases on aga kriitilises olukorras võimalik soojatootmisel asendada gaas masuudiga.
Leedu soojatootjate assotsiatsiooni president Vitautas Stasjunas kinnitas, et elanikud ei pea meelde tuletama blokaadi, kuna soojatootjad saavad üle minna masuudile.
"Masuut on umbes 30% kallim, see tähendab, et see on hinna küsimus. Probleem on eramajade omanikel, kus küttesüsteemid on kohaldatud ainult gaasile. Me oleme ammu kutsunud üles üle minema biokütusele, nagu seda on teinud Skandinaavia riigid, ja gaasi tarnimisega ei oleks probleeme, kuna Leedus toodetakse jäärmetest kaks korda rohkem biomassi, kui on vaja soojatootmiseks," rääkis Stasjunas.
Läti energeetikaministeeriumi sõnul on energiatootjad kohustatud hoidma energiaressursside tagavara kümneks päevaks, mille jooksul on tarnete katkemise korral võimalik üle minna alternatiivsetele kütustele. Olmetarbijate jaoks on olemas 30-päevane varu.
Toimetaja: Heikki Aasaru