Tööjõupuuduses Maxima toob inimesi nii Lätist kui Ida-Virumaalt

maxima xxx (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Merilin Pärli
18.10.2016 18:34
Rubriik: Majandus

Jaemüügikett Maxima, kes on hädas töötajate leidmisega, sõidutab inimesi Tallinnasse ja Harjumaale tööle lausa Lätist ja Ida-Virumaalt.

Maximat kummitavad samasugused tööjõuprobleemid kui kõiki teisigi kauplusekette: inimesi sellele pingelisele ja madalapalgalisele tööle lihtsalt ei jagu.

Ehkki ka Maxima istub piltlikult öeldes alaliselt töötukassa ukse taga, sooviga leida omale tööjõudu, on nad juba jupp aega lahendanud oma tööjõuprobleeme üsna ekstreemsete vahenditega, mis paraku on muutumas uueks normaalsuseks, mis nüüdseks levinud teistest sektoritest ja jaekaubandusse. Nimelt kuna suurim tööjõupuudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal, on Maxima asunud tötöajaid sinna sõidutama nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Sellega kõrvu juurutab jaekett üha enamates kauplustes ka iseteeninduskassasid ning võimaldab Tallinna piirkonnas teha oste e-poes.

"Töötajaid napib, otsime neid kogu aeg. Kõige suurem põud on kassapidajatest," tunnistab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.

Nii pakutaksegi Ida-Virumaal, kus tööpuudus on suurim, töötutele võimalust Tallinnas töötada, kus Maximal enim töötajaid on vaja.

"Me korraldame transpordi Tallinnasse ja tagasi, pakume ka majutust ja neil on võimalus töökohal tööandja kulul süüa," loetleb Ljubobratets. "Töötatakse vahetustega, neli päeva tööd ja neli päeva puhkust."

Sedasi pendeldab Maximas tööl käia 160 idavirulast.

Kui kaupluses töötamine eeldab ka eesti keele oskust, siis logistikakeskuses, kus peamine töö seisneb kaupade komplekteerimises kaupluste jaoks ja klientidega kokku ei puututa, pole see hädavajalik. Seetõttu tuuakse sinna juba töötajaid Lätist.

"Meil käib Lätist 50 inimest tööl," kinnitab Ljubobratets.

Kokku töötab logistikakeskuses ligi 400 inimest.

Maxima kommunikatsioonijuht kinnitab, et ametlikuks töökeeleks on ikka ikka eesti keel, aga vajadusel kasutatakse ka inglise või vene keelt.

Maxima annab Eestis tööd ligi 4400 inimesele.

Lätlasi töötab ka mujal

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kerstin Holland tõdeb, et neil puudub ülevaade, kui palju inimesi Lätist Eestisse tööl käib. Küll aga teab ta, et nende koostööpartner Valga haigla saab üksjagu tööjõudu Lätist, iseäranis Valka piirkonnast.

"Teame öelda seda, et suunal Lätist Eestisse on kindlasti suurem huvi tööandjate poolt kui et Läti tööandjad otsiksid tööjõudu Eestist," toob Holland välja tendentsi.

"Et meil on Euroopa Liit ja tööjõu vaba liikumine, on konkreetset pilti sellest üsna keeruline luua. Aga Valga haiglaga teeme selles osas palju koostööd, sealhulgas, et toetada neid ka Lätist sobiva tööjõu leidmisel," selgitab Holland.

Muuhulgas käiakse Lätist tööl ka Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, kuid seda seetõttu, et Haapsalu haigla on taastusravispetsialistide seas kõrges hinnas ning sinna tullakse tööle kaugemaltki.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus