Kredex ei saa elektriautode toetuse väärkasutajatelt raha tagasi
Seaduseauk võib võtta Kredexilt õiguse elektriautode soetamiseks antud toetuse tagasinõudmiseks ka juhul, kui raha reaalselt elektriautodele ei kulutatud.
Teatavasti andis Kredex aastatel 2012-2015 eraisikutele ja ettevõtetele toetust, et need saaks soetada kokku enam kui 650 elektriautot.
Juba ülemöödunud aastal sai selgeks, et mõned ettevõtted pole raha sihipäraselt kasutanud ehk pärast toetuse kättesaamist jäid vähemalt osad lubatud autodest ostmata.
Raha tagasinõudmiseks koostas Kredex haldusakti, millega kuulutas vastavad toetuse andmise otsused kehtetuks. Mõned ettevõtted pöördusid halduskohtusse, et Kredexi otsus vaidlustada.
Tänavu aasta juunis andis halduskohus õiguse Kredexile ning seejärel pöördus Kredex Kohtutäiturite poole, et nood ettevõtetelt raha sisse nõuaks.
Siis aga teatasid vähemalt kaks kohtutäiturit, et nemad täitementlust alustada ehk raha sisse nõuda ei saa. Kohtutäitur Arvi Pinki sõnul peab täitemenetluse aluseks olema täitedokument. Viimast aga tema näinud ei ole.
"Tõitedokumendiks antud hetkel saaks olla halduskohtu otsus. Kredexi enda tehtud haldusakt tänase seaduse järgi täitedokumendiks ei kvalifitseeru," märkis Pink.
Halduskohtu otsuse alusel saaks Pinki sõnul raha sisse nõuda ainult juhul, kui otsuses oleks kirjas, kes kellele ja kui palju maksma peab.
Olemasolev, juunikuine otsus ütleb aga ainult seda, et Kredexi antud haldusakt jääb jõusse. Aga kui isegi kohus ütles, et haldusakt kehtib, miks ei saa siis selle alusel raha tagasi küsida. Kredexi riskiosakonna juristi Ingrid Ajangu sõnul tulebki siin mängu puuduv paragrahv toetuse andmisele aluseks olnud välisõhu kaitse seaduses.
"Välisõhu kaitse seaduses ei ole üldse ette nähtud seda, et selle alusel antud toetuse tagasinõudmise otsused võiks täitmisele suunata. Ja siia on tõepoolest see probleem tegelikult maetud. Et kui oleks seaduses olemas see koht, siis ei oleks kindlasti ka probleemi täitmisele suunamisel," selgitas jurist.
Ehk lihtsamalt, Kredex võib küll kokku panna haldusakti ja tagantjärele toetuse andmise tühistada, kuid sellest ei piisa. Lihtsalt haldusakti alusel neile raha tagasi maksma ei pea. Mis siis teha?
Praegu on raha tagasinõudmisest keeldunud kaks kohtutäiturit. Arvi Pink, kes peaks Osaühingult Roherent kätte saama 54 000 eurot ja Kristina Feinman, kel ülesanne saada Osaühingult Keskkonnaauto kätte 72 000 eurot.
Teisalt on ka kohtutäitureid, kes Pinki ja Feinmaniga ei nõustu, ning mõnelt ettevõttelt raha sissenõudmine juba käib. Viimase võimalusena läheb Kredex tõrksate kohtutäiturite vastu kohtusse.
Üks võimalus oleks tegelikult veel. Kredex võiks minna otse toetuse saajate vastu ja neilt läbi kohtu raha sisse nõuda. Paraku kadus see võimalus hetkel, mil toetusesaajad kredexi algse haldusakti tühistamiseks ise kohtusse läksid.
Nimelt ütleb riigikohtu praktika, et ühe teemaga kaks korda kohut tülitada ei tohi.
Toimetaja: Priit Luts