Maksuspetsialistid peavad ettevõtluskonto mõju minimaalseks

Asjatundjate hinnangul saaksid näiteks väikses koguses käsitööd müüvad inimesed oma tegevuse ettevõtluskonto kaudu ilma suurema bürokraatiata seadustada. (Foto: Postimees/Scanpix)
Karin Koppel
5.10.2016 16:38
Rubriik: Majandus

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis leiab, et rahandusministeeriumi ettepanek luua väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskonto on eelkõige suunatud eliidile ja ettevõtlikkuse kasvu ei too, maksuameti endise juhi ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul mõjutaks see samuti vaid väga väikest osa ettevõtjaist.

Rahandusminister Sven Sesteri tutvustatud plaan näeb ette, et füüsiline isik saaks pakkuda oma teenuseid või kaupa nii, et poleks vaja mingisugust arvepidamist. Raha kantaks ettevõtluskontole, kust osa läheks teenusepakkujale ja teine osa maksuametile ning nii jääks ära palju bürokraatiat.

Lasse Lehis ütles ERRi portaalile, et tal ei ole selle plaani kohta rohkem infot kui tänases Postimehes kirjas, kuid sellisel kujul on see eelkõige suunatud Eesti ühiskonna nii-öelda helgemale osale.

"Näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata omale koduabilise või maksta mõnele tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, siis võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on „mustalt“ maksnud. Ametlikult maksmiseks tuleb aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta," rääkis ta.

"Kui on palju pisikesi „otsi“, näiteks sõidud Uberi taksoga, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ning riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike," lisas Lehis.

Tema hinnangul võib maksumuudatus mõjutada mingil määral ka praegu täiesti mitteametlikult tegutsevaid ettevõtjaid, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikses mahus töid teevad - müüvad näiteks käsitööesemeid või kokakunstisaavutusi.

"Eelkõige siis, kui oma tooteid pakutakse avalikult ja seetõttu on oht maksuametile vahele jääda, võib uus korda olla pääsetee, kuidas oma tegevus seadustada ilma suurema bürokraatiata," märkis maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Ta lisas, et majandusbuumi ega ettevõtluskasvu muudatusest oodata ei maksa, tegemist on pigem teatud grupi inimeste jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut. Küll aga võib uus kord mõjutada osa praegu füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud inimesi, kellel on kulusid alla poole käibest - sellisel juhul on madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta neile kasulikum kui praegune maksustamine.

"Palju sõltub muidugi üksikasjadest, mida me praegu veel ei tea, samuti sellest, kas inimene tegeleb ettevõtlusega töö kõrvalt või on see tema ainus sissetulek. Praegune ettepanek on pigem suunatud juhutööde tegijatele ning seda polekski ehk õige ettevõtluse toetamise meetmeks nimetada," nentis Lehis.

Sõerd: ettevõtluskonto mõjutaks väga väikest osa ettevõtjaist

Aivar Sõerd leiab, et rahandusministeeriumi idee mõjutab majandust minimaalselt.

"Kõige suurem probleem on see, et selle maksukonto puhul ei teki ettevõtjal võimalust kulusid maha arvata," märkis Sõerd, lisades, et teenust osutades või kaupa tootes tekivad ju ettevõttel kulud. Kuigi seda kompenseerib madalam maksumäär, on Sõerdi sõnul küsitav, kuidas hakkab käima sotsiaalmaksuarvestus - sõltub ju tasutud sotsiaalmaksu summast ka pension. "Seal on hästi palju lahtisi detaile, mida pole teada," tõdes ta.

Sõerdi arvates aitaks mikroettevõtete bürokraatiat lihtsustada hoopis käibemaksu piirmäära tõstmine 40 000 euroni, mida puudutav eelnõu on riigikogu menetluses ja esimene lugemine on läbitud. Ainuke probleem on tema hinnangul, et see jõustub alles aastal 2018.

Ettevõtluskonto käibe piirmääraks plaanitakse 25 000 eurot aastas ja see ei hõlma Sõerdi sõnul isegi neid ettevõtjaid, kes jäävad tulevikus alla käibemaksukohustuse piiri. "Seal oli veel piirang, et teenust osutada või kaupa pakkuda võib ainult füüsilisele isikule. See ring, keda see süsteem hõlmab, jääb hästi väikseks," lausus rahanduskomisjoni liige.

Sõerd märkis, et tema isikliku arvamuse kohaselt pole füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel mõtet ja tõsise ettevõtlussoovi puhul on sobivaim vorm osaühing. Ettevõtluskonto võiks aga FIEde elu lihtsustada, möönis ta.

"Riigikogus pole ka veel kontseptsiooni tutvustatud, hästi palju sõltub seal detailidest. Selge, et see saab hõlmama hästi väikest osa ettevõtjatest, suurem osa tõsisematest ettevõtjatest jääb ikkagi tegutsema osaühingu vormis," nentis maksuasjatundja.

Ta lisas, et kui rahandusminister rahanduskomisjonis eelseisval perioodil riigikogule saadetavaid eelnõusid tutvustas, siis ettevõtluskonto-ideed nende seas ei olnud. Seega on kogu teema alles kontseptsioonijärgus.

Tingas: riik pakub präänikut, aga ilmselt järgneb sellele ka piits

Ernst & Young Balticu partner, maksuekspert Ranno Tingas märkis, et ettepanek on mõistlik, kuni see on maksumaksjale vabatahtlik valik.

"Võiks vaid küsida, et miks on sellega oodatud aastaid, sest ammu oli selge, et 100 krooni või 100 euro maksmisel ühelt inimeselt teisele ei jõua need summad sageli maksudeklaratsioonile. Nüüd pakub riik siis „präänikut“ aga ilmselt järgneb sellele ka „piits“," tõdes ta.

Tingase sõnul kahtleb ta, et ettevõtluskonto oluliselt ettevõtlust kasvataks, sest ettevõtlikkuseks on vaja julgust ja pealehakkamist ning kel need omadused on olemas, on kindlasti juba ettevõtluseks viisi leidnud.

"Pigem võiks ettevõtluskonto aidata teenida lisatulu korrektselt ja mugavalt ilma, et seda peaks tegema läbi äriühingu," sõnas ta. "Kui riik muudab maksuarvestuse oluliselt lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks ning samal ajal vähendab ka maksukoormust, siis võib eeldada, et suurem hulk inimesi soovib käituda seadusekuulekalt".

Kindlasti on olemas ka ettevõtluskonto väärkasutamise võimalused, aga kuni ideed pole konkreetsemalt formuleeritud, on neid riske Tingase sõnul keeruline hinnata.

"Kuna ettevõtluskonto kasutamine on lubatud füüsiliste isikute vahel teenuste eest tehtud maksete puhul ja juriidilisele isikule müüdud kaupade puhul, siis teoreetiliselt äriühingus töötamise asemel seda kasutada ei saaks. Samas võib tekkida olukordi, kus töötajad palkab äriühingu asemel äriühingu omanik füüsilise isikuna või tööaja asemel hakkab töötajalt ostma kaupu. Kui sellisel juhul väheneb tööjõumaksude suurus mitmekordselt, siis on motivatsioon väärkasutamiseks olemas," tõi ta välja.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus