Lauri: majandusprognoosi tuleb kevadel ilmselt langetada
Nafta hinnalanguse, Venemaa ja muu maailma protsesse arvesse võttes on rahandusminister Maris Lauri arvates tõenäoline, et Eesti 2015. aasta majandusprognoosi tuleb kevadel langetada.
"Praegustel hinnangutel kasvab majandus tänavu 1,6-1,7%. Järgmisel aastal jääb kasv seni prognoositud 2,5%-st väiksemaks," rääkis Lauri valitsuse pressikonverentsil ministeeriumi kiirhinnangutele tuginedes.
Korrigeerimisele lähevad ilmselt ka teised majandusnäitajad. Kui rahandusministeerium prognoosis suvel tänavuse aasta hinnatõusuks 0,3%, siis praeguste hinnangute kohaselt tuleb sel aastal hoopis hinnalangus 0,1%.
Lauri ütles, et tuleva aasta inflatsioon, milleks prognoositi 1,9%, tuleb kiirhinnangu alusel 0,5% kanti, ning riigieelarve tulupoolelt vaadates ei ole see meeldiv uudis.
Ta selgitas lähemalt, et nafta hinnalangusel on Eesti majandusele kahetine mõju. Tarbijaid rõõmustav mõju on see, et hinnad langevad. Seejuures kütuste hinnalangus kandub eeldatavasti üle ka teistele kaupadele.
"See tõmbab alla ka üldise inflatsiooni taseme, mis tähendab, et inimestel jääb rohkem raha kätte ja selle võrra nad kulutavad ilmselt rohkem," rääkis Lauri.
"Riigieelarvele ei ole hinnatõusu pidurdamine meeldiv, see muudab laekumised pingelisemaks. Lootuste kohaselt toob ergutav tarbimise kasv tulud tagasi muudest tarbimisühikutest või maksudest," lisas ta.
Nafta hinnalanguse peamine negatiivne mõju Eesti majandusele seisneb selles, et see puudutab otseselt põlevkiviõli tootjaid Eesti Energiat ja VKG-d.
"Nendel tõesti on tootmine kahjulikumaks läinud. Ettevõtluses on nii, et lühiajalised kahjumid kannatatakse ära. Kui asi osutub pikaajalisemaks, siis läheb olukord keerulisemaks," rääkis Lauri.
"Kui tänane olukord jätkub, siis tuleb uuest aastast põlevkivitööstuse olukorraga aktiivselt tegelema hakata," lubas minister.
Toimetaja: Priit Luts