Riik ostis 1,3 miljoniga Sindi paisu
Eile viidi lõpuni Sindi paisu ostutehing, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.
Paisurajatiste hinnaks kujunes 1,32 miljonit eurot. Paisu hind kujunes kohtuvälise lahenduse otsimise raames ja aluseks oli kinnisvara ekspertiis.
Sindi paisu siirdekaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid üks osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist ja mille elluviija on keskkonnaagentuur.
Järgmise sammuna tuleb keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega leida parim lahendus paisurajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemisel ning seejärel saab alustada reaalsete töödega.
Paisu kaladele läbipääsetavaks tegemiseks on kaalumisel lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks neist oleks kärestiku rajamine, millega paisutustase umbes poole võrra alaneks ja teine lahendus kalarambi rajamine koos lauge looduslähedase kalapääsuga. Lisaks sellele tuleb jõge puhastada põhjasetetest ning taastada koelmukohti.
Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada vaid ühte protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest.
Paisu avamisel avaneks kaladele praeguse 14 asemel ligi 100 kilomeetri pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed.
Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45000-58000 noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala.
Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala, kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.
Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.
Toimetaja: Madis Järvekülg