Haigekassa suunab tänavuse eelarvekasvu peamiselt soodusravimitesse
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ning juhatuse liikmed Maivi Parv ja Pille Banhard andsid ülevaate tervishoiuteenuste mahtudest 2017. aastal ning järgnevate aastate väljavaadetest.
Haigekassa tänavune eelarve kasvas võrreldes mullusega 70 miljonit eurot, valdavalt suunatakse eelarvekasv uute soodusravimite kompenseerimisele. Statsionaarse ravi maht kasvas samuti kergelt. Suurim osa eelarvest läheb eriarstiabile.
Viimase viie aasta kasv on olnud 200 miljonit eurot, jõudes möödunud aastal 1,1 miljardi euroni. Samas läks eelarve nelja protsendiga lõhki.
Tänavusesse eelravesse on kavandatud ligi 3,2 miljonit eriarstiabi ravijuhtu, mida on 3000 võrra rohkem kui möödunud aastal. Lisaks eraldati teenuste kättesaadavuse parandamiseks täiendavad kümme miljonit eurot.
Kuna vajadused on alati suuremad kui võimalused, siis sõnastab haigekassa rahastatavad nõudlused, mida siis eelarvega rahuldatakse. Tänavu on nõudlus 67 miljonit eurot suurem eelarvestatud võimalustest (möödunud aastal jäi vajadusest rahastamata 74 miljonit).
Lisaks on täiskasvanute hambaraviks arvestatud kuus miljonit eurot ja jätkuvalt haigekassa reservi jääv 23,6 miljonit eurot, mis eelarves ega nõudluses ei kajastu.
Haigekassa lepingupakkumisel raviasutustega võetakse arvesse varasemat lepingutäitmist, st jälgitakse, kas raviasutustel on võimekust osutada teenust igal erialal.
Haigekassa ei ole palku raviasutuste lepingusse arvestanud, ostetakse puhtalt raviteenust, mille hinnad püsivad möödunud aasta tasemel. Enamik raviasutusi on lepingutele juba alla kirjutanud.
Lepingu ületamine ehk üle lepingumahu raviteenuste osutamine on teatud maani haigekassa jaoks aktsepteeritav ning seda tasustatakse koefitsiendiga, ent selleks, et ohjata massilist lepinguületamist, tänavu täiendavaid reegleid kehtestatud ei ole - neljandat aastat jätkuvad samad mängureeglid. Seega ei ole haigekassa ka tänavu kaitstud massilise ületöö tasustamise eest, ehkki haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul jälgitakse raviasutuste eelarves püsimist väga teraselt.
Maivi Parv selgitas, et teatud paindlikkus on lubatud, sest täielikult ennustada vajadusi ei õnnestu - näiteks võib raviasutus oma eelarve sees ümber paigutada statsionaarse ravi raha ambulatoorse alla või tõsta ühelt erialalt raviraha teisele oma eelarve piires.
Kolmandik patsiente õigeaegselt eriarstile ei saa
Kui nii statsionaarse kui päevaravi ravijärjekorrad eriarstiabile on tänavu võrreldes möödunud kahe aastaga kasvanud, siis ambulatoorsete vastuvõttude järjekorrad on lühenenud. Maivi Parve selgitusel on põhjuseks raviasutuste tehtud muudatused oma plaanilise ja erakorralise ravi kavandamises, rohkem aegu väljastatakse korduvvisiitidele. Sisuliselt aga muutust toimunud pole.
Eriarstiabi järjekord ei tohiks ületada kuute nädalat, kuid järjekorrad on siiski kolmandikul juhtudest pikemad. Samas on keskmine ooteaeg kolm nädalat. Pave kinnitusel on pilt jäänud viimastel aastatel samaks.
Haigekassa peab oluliseks, et inimene saaks arstile vastavalt oma haigusseisundile. Üha enam rakendatakse e-konsultatsiooni, mis lühendab ka ravijärjekordi. Arstidel on õigus valida, kui kiiresti patsient ravile saab, lähtuvalt tema häda akuutsusest.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: ERR