SEB uus hinnakiri mõjutab tuhandeid passiivseid kontoomanikke
Alates 1. novembrist jõustub SEB panga uus hinnakiri, mis kehtestab kuutasu ilma paketita arvelduskontodele. See puudutab tuhandeid n-ö passiivseid kontoomanikke, kes peaksid otsustama arvelduspaketiga liitumise või pangaga lepingu lõpetamise kasuks. Pakettide puhul jääb arvelduskonto endiselt kuutasuta.
Novembrist hakkab kehtima SEB panga uus hinnakiri, millega muutub tasuliseks arvelduskonto omamine. Eraisik peab igakuiselt tasuma konto eest 30 senti, juriidiline isik ühe euro. Passiivsete kontoomanike arved, kus raha peal ei ole, hakkab lihtsalt miinusesse tiksuma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me kehtestasime selle teenustasu, sest nagu ilmselt on hästi palju kuulda olnud, on pankasid tabanud nii-öelda regulatsioonide tsunami - pankade kohustus oma klientidelt infot küsida, seda talletada, kontrollida ja edastada on kasvanud kümneid kordi. Tegevus, mida üks pank peab tegema selleks, et täita neid regulatsioone, on tohutu suur ja see on väga kallis," selgitas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Erika Vaikmäe-Koit.
Panga jaoks ongi probleemne passiivne, vaid arvelduskontot omav klient, kes sellega suurt midagi ette ei võta ning ka oma andmeid ei uuenda. Kuid pangal tuleb sellegi poolest ka sellise kliendi infot käidelda.
Suurima kliendibaasiga Swedbank arvelduskonto omamise maksustamist ei plaani.
"Me näeme seda kulude ja tulude suhet niimoodi, et meil on võimalus suhelda nende inimestega ja paremini pangateenuseid pakkuda ja seetõttu on meil otstarbekas neid kontosid hoida," ütles Swedbanki turundusdirektor Arno Pae.
Väikeettevõtjate esindusorganisatsiooni juhi hinnangul sulgevad arvelduskonto maksustamise tõttu SEB-s oma konto paljud ettevõtted, kes mitmes pangas oma arve on avanud.
"Võib-olla ei ole pank isegi väga hästi analüüsinud, mida see tegelikult tähendada võib. Võib tähendada, et ettevõtete käive seal pangas vähenebki seoses sellega oluliselt," ütles Eesti väikeste- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Kersti Kracht.
"Neid ettevõtteid, kes teevad kontod täiesti passiivselt, väga palju ei ole. Seal on ikka mingi mõte, miks ta on selle konto teinud - kas sinna laekub klientidelt raha või ta sealt kannab raha," ütles Vaikmäe-Koit.
Kõigil neil, kes on juba fantoomklientideks kujunenud ja kel ka vahendid kontol puuduvad, oleks mõistlik edasine siiski läbi mõelda - kas leida omale mõni sobiv paketilahendus või lasta end panga klientide hulgast kustutada, et mitte võlga kasvatada.
Toimetaja: Merili Nael