Keskmine brutopalk kasvas teises kvartalis ligi 6 protsenti
Keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1082 eurot ehk eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti kõrgem, teatas statistikaamet.
Võrreldes tänavuse aasta esimese kvartaliga tõusis brutokuupalk 7,1 protsenti.
"Meie tööealine elanikkond väheneb igal aastal umbes 7000 elaniku võrra, et see on umbes sama palju, kui on Paide linnas elanikke. Samamoodi konkureerivad tööandjad tööandjatega teistes riikides, eelkõige Soomes," rääkis Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik "Aktuaalsele kaamerale".
"Ettevõtted peavad kindlasti mõtlema, kuidas kiire palgakasvuga toime tulla. Siin üheks võimaluseks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Seda ka erinevad uuringud näitavad, et ettevõtted investeerivad eelkõige efektiivsuse kasvu," lisas Elmik.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 5,9 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 16. kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu teises kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2 protsenti ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses, kus oli palgalangus 0,5 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.
Keskmine netokuupalk oli tänavu teises kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3 protsenti).
Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21 protsendilt 20 protsendini, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1 protsendilt 0,8 protsendini ja miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.
Keskmine brutotunnipalk oli teises kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti.
Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7 protsenti) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1 protsenti).
Palgastatistika uuringu alusel oli käesoleva aasta teises kvartalis töötajate arv 1,3 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samas kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevus, info ja side, kunst, meelelahutus ja vaba aeg, töötlev tööstus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, majutus ja toitlustus.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu teises kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8 protsenti ja 6,2 protsenti.
Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal - vastavalt 11,5 protsenti ja 11,1 protsenti.
Toimetaja: Merili Nael, Liis Velsker