Kristina Kallas: Eestis tuleks tagada pagulaste ligipääs tööturule
Eestis on probleeme pagulastele juriidilise abi, aga ka kvaliteetse tõlketeenuse pakkumisega. Esmajärjekorras tuleks aga tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule, leiab Kristina Kallas Eesti Pagulasabist.
Tallinnas arutati täna Euroopa ühise varjupaigapoliitika teemadel. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ameti andmetel oli 2012. aasta lõpus ainuüksi Euroopas põgeniku- või sellele sarnases staatuses üle 1,5 miljoni inimese. Rahvusvahelises plaanis konfliktide arv pigem kasvab kui kahaneb ja sellega seoses suureneb ka surve Euroopa Liidu välispiiridele, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström tõdes, et ühtse Euroopa asüülisüsteemi väljatöötamine ja liikmesriikide vahel kokkuleppimine on kestnud pea 14 aastat. Liikmesriigid peavad nüüd ühtsed põhimõtted ka oma seadustesse kirjutama.
"Palju probleeme on olnud. Mõned riigid peavad oma süsteemi algusest üles ehitama, mõnel on vaja teha vaid väikesed muudatused. Kuid uute ühiste reeglitega on meil selge arusaam, kuidas põgenike vastu võtta, kuidas neid kohelda, missugused on nende õigused, kuidas kaitsta kõige nõrgemaid. Kerge see ei ole, kuid me kindlasti saavutame eesmärgi," ütles Malmström.
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretär Michael Diedring tunnistab, et ühtne asüülisüsteem seab riikidele küll kindlad juhised, kuidas toimida, kuid kohapeal ei pruugi asjad nii minna.
"Kui vaadata, mis juhtub täna või homme koha peal, siis isegi, kui paberi peal on öeldud, et lapsi kinnipidamisasutustesse ei panda, siis reaalsuse on vastupidi," ütles Diedring.
Omalt poolt on nõukogu oma kodulehel loonud asüüliinformatsiooni andmebaasi, kus saab võrrelda liikmesriikide edusamme ühtse Euroopa asüülisüsteemi juurutamisel.
Eestis pagulasabis töötava Kristina Kallase sõnul võiks Eesti lubada varjupaigataotlejatel taotluse ajal töötamise. "Varjupaigataotlejatel ei ole õigust töötada, mis tähendab seda, et isegi kui varjupaigaotsus kaevatakse edasi - mõnikord või see protsess kesta 2,5 aastat - siis kogu selle aja on inimene kohustatud elama toimetulekutoetustest. Meie leiame, et see pole kasulik riigile ega ka inimesele ning tuleb lubada inimesel töötada," ütles Kallas.
Pagulastega tegelevate organisatsioonide sõnul vajab kiiret lahendamist ka olukord, kus et põgenikel puudub võimalus legaalselt riiki siseneda.
"On paradoksaalne, et oleme kulutanud nii palju aega ja raha süsteemi loomisele, kuid siis ei luba me inimesi sisse, et süsteemist osa saada," ütles Michael Diedring.
"Me saame Euroopa Liitu lubada neid, kes otsivad tööd. Hiljuti kiitsime heaks võimaluse lasta Euroopa Liitu majanduspõgenikke, kes tuleksid paariks kuuks tööle, näiteks põllumajandusse, ja läheksid siis tagasi. Kõik riigid saavad osaleda ümberasustamises, võtta vastu põgenikelaagrist Süüria põgenikke," rääkis siseasjade volinik Cecelia Malmström.
Euroopa Liidu siseselt jagunevad põgenikud väga ebaühtlaselt. Ka Eesti võiks märksa rohkem osaleda Euroopa siseses pagulaste ümberasustamises, märkis Kristina Kallas. Seda enam, et veel eelmise sajandil põgenesid ka paljud eestlased sõja eest.
Kõrged ametnikud soovitavad Eestil liituda põgenike ümberasustamise programmiga
Eestis varjupaigapoliitika konverentsil osalenud Euroopa kõrged ametnikud soovitavad Eestil liituda põgenike organiseeritud ümberasustamise programmiga. Teisisõnu võiks Eesti pakkuda kodu mõnes muus Euroopa riigis ametlikult põgeniku staatuse saanud inimestele, vahendas "Aktuaalne kaamera."
"Kuusteist Euroopa Liidu riiki on liitunud põgenike ümberasustamise programmiga. Me tahaksime julgustada rohkem Euroopa riike niiviisi korrapärasel meetodil põgenikke vastu võtma," ütles ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel.
"Eesti võiks näiteks vastu võtta mõned ümberasunud Süüria põgenikud. Neile sõjas kannatanud inimestele, lastele ja naistele võiks siin pakkuda paremat tulevikku. Ma arvan, et kõik on televiisorist näinud, kui armetu on olukord Süürias," rääkis Cecilia Malmström.
Toimetaja: Maarja Roon