Viipemakseid võimaldavaid terminale on Eestis juba tuhandeid

kontaktivaba kaardimakse (Foto: ERR)
Oliver Kahu
8.10.2016 15:23
Rubriik: Majandus

Eestis on praegu juba tuhanded makseterminalid, kus saab kasutada puutevaba makset võimaldavat pangakaarti. Swedbank ja LHV on selliseid pangakaarte klientidele väljastanud kokku enam kui 12 000.

Swedbank hakkas viipemakse funktsiooniga kaarte väljastama augustis ning eilse õhtu seisuga oli sellise kaardi saanud 8200 klienti.

Ligi 14 000 panga hallatavast makseterminalist võimaldab viipemakseid umbes 1500. "Terminale uuendame järk-järgult ja viipemakse võimalusega kohti tuleb pidevalt juurde," kinnitas Swedbanki arvelduslahenduste juht Eero Treumann ERR-ile.

Puutevaba makset võimaldavad Treumanni kinnitusel nii nutiterminalid kui ka tavaterminalid. "Viipemakseid saab teha kõikjal, kus märkate viipemakse tähistust," selgitas ta.

"Klientide huvi viipekaartide vastu on suur. Oleme optimistlikud ning arvame, et inimesed võtavad uuenduse kiiresti omaks," kinnitas Treumann.

Turul on viipemakse võimalusega kohti muidugi rohkem kui 1500 Swedbanki terminali, sest ka teised pangad uuendavad nende poolt hallatavaid terminale.

Ka mitmed suuremad kaubandusketid soovivad viipemakse võimalust lähitulevikus oma klientidele pakkuma hakata ja on vajalike tarkvaraliste ettevalmistustega lõpusirgel.

SEB kinnitusel on viipemakse vastuvõtmise võimekusega juba neljandik nende makseterminalidest, seejuures on kõik väljastatud uued terminalid selle võimekusega.

Erinevalt Swedbankist ei paku aga SEB veel klientidele viipemakseid võimaldavaid kaarte. "Kontaktivabadele kaartidele üleminekut plaanib SEB järk-järguliselt järgmise aasta jooksul, kui on tekkinud enam võimekust nende kasutamiseks kaupmeeste juures," ütles SEB Balti divisjoni kaardivaldkonna juht Meelis Nurk.

Lätis alustas SEB kontaktivabade kaartide väljastamist 2013. aastal. "Senine kogemus on väga positiivne," märkis Nurk.

LHV on viipemaksevõimalusega pangakaarte väljastanud rohkem kui kuu aega ning selle ajaga on klientidele antud 5000 sellist kaarti.

"Kliendid, kellel uued kaardid on, ka neid kaarte kasutavad, kuid viipemaksevõimaluse kasutamise kohta hetkel eraldi statistikat anda ei ole," ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

LHV on oma terminalides viipemaksevõimaluse sisse lülitanud, kokku on neid umbes tuhat. "Loodame, et mida rohkem viipemakse müügikohti lisandub, seda enam kogub see võimalus ka populaarsust," lisas ta.

"Tegemist on ikkagi uue standardiga. Kuna oleme viipemaksevõimalusega pangakaarte ka ise aktiivselt kasutanud, siis võiks öelda, et väiksemaid kui kümne-euroseid oste ei soovigi muud moodi enam teha. Viipemakse on nii palju kiirem ja lihtsam," rääkis Rum.

Tulevikus on suure tõenäosusega kõikidel pangakaartidel viipemakse võimalus. Visa ja Mastercard soovivad, et 2020. aastaks oleks terve Euroopa võimeline viipemakseid tegema.

Eero Treumann Swedbankist kinnitas, et plaani kohaselt on 2019. aasta lõpuks kõik nende poolt hallatavad terminalid valmis selliseid makseid vastu võtma ja 75% kaartidest on lisaks kiibile varustatud ka viipemakseid võimaldava antenniga.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus