Piimatootjad ootavad riigilt suuremat tuge
Eesti piimatootjad on sattunud raskesse olukorda seoses madalate kokkuostuhindade ning harjumuspäraste turgude kadumisega. Põllumehi paneb nördima olukord, kus Eesti riik on kõige raskemal ajal otsustanud erinevalt teistest Euroopa Liidu maadest lõpetada niinimetatud top-up-toetuse ehk euroliidu toetuste lisa maksmise riigieelarvest.
Lõunapiima peremees Meelis Mõttus valmistub paari nädala pärast avama Eesti üht nüüdisaegsemat robotlauda Lätiga piirnevas Mõnistes. Investeering sa kavandatud ammu enne praeguse turuolukorra tekkimist ning on kohaliku väiketootja kohta muljetavaldav, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui saame miljoniga hakkama, siis on hästi. Meil praegu pole veel lõplikku numbrit," ütles Mõttus.
Peatselt avatavas laudas on kohti 160 lehmale ning veel 300 looma jätkab igapäevaelu vanas hoones. Paraku pole väljavaated väga helged, kuna riigi toetus on võrreldes heade aastatega langustrendis. "Ühe kuu langus oli sama suur, kui see toetus, millest nii kõvasti räägitakse," nentis Lõunapiima juht.
Viimastel kuudel on piima hind drastiliselt langenud ning selle taustal paistab piimatootjatele veider, et riik on otsustanud just nüüd oma top-up toetused ära lõpetada.
Kui olukord ei parane, võivad loomad minna lihakombinaati, aga sellisel juhul algab farmides ka inimeste koondamine. Põllumeeste hinnangul napib maaelu toetamiseks hetkel poliitilist tahet.
Riigikogu kuluaarides on kõneldud, et top-up toetused, mida näiteks Läti heldelt maksab, langesid poliitilise kauplemise ohvriks, milles võitis lastetoetuse tõus, kuid põllumajandusele enam raha ei jagunud.
Nopri talu peremees Tiit Niilo usub, et asjaolu, et maapiirkondades jääb valijaid vähemaks, on põhjuseks, miks poliitikud on järjest vähem sunnitud maaettevõtluse ja maaeluga seonduvate teemadega.
Kujunenud olukorras näeb Niilo ühe pääseteena eksporditoetuse laiendamist nende ettevõtjate jaoks, kes raskused üle elavad. "Ekspordivõimekuseks peaks Eesti piimatootjad ja töölejad suutma Eesti piima brändi luua," arvas ta.
Praegu annab Läti oma põllumeestele riigieelarvest enam kui 30 miljoni euro ulatuses lisatoetust ning Eesti riigi poolt pakutava oluliselt väiksema mahuga ei suudaks kohalikud põllumehed võistelda.
Toimetaja: Laur Viirand