Tallink Silja juht: Eesti ja Soome peavad Aasia turistide nimel koostööd tegema
Tallink Silja tegevjuht Margus Schults ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule, et lähitulevikus Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit ei ehitata. Aasia turistide ligitõmbamiseks soovitab ta aga Soome ja Eesti ettevõtetel rohkem koostööd teha.
"Võib-olla kunagi, kui tehnoloogia on piisavalt arenenud," sõnas Schults Ylele tunneliplaane kommenteerides.
Samuti ei usu ta, et laevaliiklus kahe linna vahel lõppeks ka siis, kui tunnel kunagi valmis saab. Näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline tunnel on läbinud mitmeid saneerimisi, kuid tihe laevaliiklus on jätkunud kogu aeg.
Kruiisiäri suurim konkurent on kodune diivan
Konkurents Helsingi, Tallinna, Turu ja Stockholmi vahelises laevaliikluses on väga tihe. Mõnikord on ettevõtted olnud üsna suurtes raskustes, kuid vahepeal on olukord paistnud küllaltki hea.
Küsimusele, miks tihe liiklus ei taga stabiilset kasumit, vastas Schults, et laevandus nõuab tõeliselt suuri investeeringuid. "Me oleme kümne aasta jooksul investeerinud umbes miljard eurot. Meie järgmine laev maksab 230 miljonit eurot.
Tallink Silja müügist üle poole moodustab laeval toimuv müük. Ülejäänu on ligikaudu piletitulu ja kaubavedu. Seega tuleb investeerida nii laevadesse kui ka personali, et kliendid end hästi tunneksid ning merereisi ajal raha kulutaksid.
Schultsi sõnul on kruiisiäri üha selgemalt konkureerimas inimeste vaba aja pärast. Kui kodus, spaades, ostukeskustes või lennuturismi sihtkohtadest on huvitavam, siis inimene kruiisile ei lähe. Seega peavad laevad olema ligitõmbavamad.
Peterburi kruiisiliini ei plaanita
Schultsi sõnul on Läänemere põhjaosa endiselt Tallinki peamiseks tegevuspiirkonnaks. Kuigi erandeid on, siis regulaarseid Vahemere ja Peterburi kruiise hetkel ei kaaluta.
"Kui me vaatame poliitilist ja majanduslikku olukorda, siis riskid on liiga suured," kommenteeris ta Peterburi kruiisiliini teemat.
Noroviiruse laine on möödas
Tallink Silja on kindel, et noroviiruse laine on püsivalt möödas. Haigust ei põhjustanud laeval pakutavad toit või jook, vaid viirus jõudis laeva mõne reisija kaudu.
Schultsi kinnitusel piirdus kahju peamiselt lisapuhastustöödega ehk ulatus mõne tuhande euroni. Osa klientidest loobus oma reisist, kuid osa lükkas seda vaid edasi. Schultsi hinnangul oli kõige kurvem see, et osade klientide usaldus laevafirma vastu vähenes.
"Õnneks saime olukorra kiirelt kontrolli alla. Meid on ka palju kiidetud selle eest, et me oleme reisijaid nii avalikult informeerinud," rääkis Schults.
Tema kinnitusel on tavapärane olukord taastunud, uusi nakatumisi pole enam olnud ning reisijaid on laevadesse naasnud.
Aasia turiste on üha rohkem, nende teenindamiseks on vaja koostööd
Aasiast, eriti Hiinast pärit turistide vool Soome ja Eestisse kasvab tohutul kiirusel. Näiteks aprillis ööbis Soomes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 30% rohkem hiinlasi.
Nii Soome kui ka Eesti turismifirmad üritavad aktiivselt meelitada läbisõidul olevaid Aasia turiste jääma riiki mitmeks päevaks.
Schultsi arvates peaks selliste turistide teenindamiseks Eesti ja Soome ettevõtted senisest rohkem koostööd tegema.
"Igaüks üritab saada koogist oma tükki. Keegi ei mõtle selle peale, kuidas me saaksime esialgu ühiselt koogist võimalikult suure tüki ja hakkaksime alles siis tükkide pärast võitlema," selgitas ta. "Aasiast vaadates on Eesti ja Soome nii kuradi lähedal teineteisele. Seal ei mõisteta, et oleme kaks eraldi riiki; hiinlased sooviksid käia nii Helsingis kui ka Tallinnas."
Ka Tallink Silja laevadel on Aasia reisijate arv märkimisväärselt kasvanud. Aasialased on ka väga teretulnud turistid, sest nad kulutavad palju raha nii maal kui ka merel.
Toimetaja: Laur Viirand