Maanteeamet kaalub Tallinn-Tartu maantee rajamisel elektrijaamades tekkiva põlevkivituha kasutamist

Auvere elektrijaam. (Foto: Eesti Energia)
Janek Salme
2.06.2016 14:28
Rubriik: Majandus

Maanteeamet kaalub põlevkivituha kasutamist Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel. Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel.

Eesti elektrijaamades põletatakse aastas umbes 11 miljonit tonni põlevkivi ning seetõttu tekib üle 6 miljoni tonni tuhka.Seda tootmisjääki on võimalik kasutada teedeehituses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel ning vaadeldi tööde tulemusi.

Narva-Mustajõe 1,6 kilomeetri pikkusel teelõigul kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks ning Simuna-Vaiatu 900-meetrisel teelõigul turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

Tuhka plaanitakse kasutada Tallinn-Tartu maantee rajamisel

Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts ütles, et tulemused on osutunud heaks ja kaalumisel on põlevkivituha kasutamine Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel.

"Me oleme lasknud projekteerijatel Tartu maantee all mass-stabiliseerimise varianti arvutada ja võrrelda seda välja kaevamise ning geosünteetide ühendusega. Hetkel on Tartu maanteel Mäo poolses otsas sügavamad sood neli kilomeetrit, kus suve jooksul arvutatakse lahendused välja," selgitas insener.

Tõnts sõnul on tsement kallis aga kui Eesti Energial õnnestud tuhka müüma hakata, siis saaks seda Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel kasutada.

Mõju keskkonnale puudub ja lisatöötlemist ei vaja

Teedeehituses on põlevkivituhka kasutatud ka 1970 ja 80-ndatel aastatel. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur Janek Reinik ütles, et tootmisjääkide kasutamine teede-ehituses on mõistlik ja uute lõikude vaatlustulemused näitavad, et negatiivset mõju keskkonnale ei ole.

"Pinnas on täpselt samasugune nagu looduslik foon ja põhjavees võib näiteks Narvas märgata mingit sulfaatide kasvu, kuid see käib alati ehitustöödega kaasas ning ei ole üldse seotud põlevkivituhaga," märkis teadlane.

Eesti Energia keskkonnaarenduse juht Tõnis Meriste ütles, et pärast kahe teelõigu pilootprojekti pole tee-ehituses põlevkivituhka kasutatud. Ettevõte on samas uurinud võimalusi, kas tuhka saaks kasutada ka mujal Läänemere piirkonnas mass-stabiliseerimise projektides.

Teede-ehitusse minev põlevkivituhk Meriste kinnitusel täiendavat töötlemist ei vaja. "Pigem vastupidi, sest meil olekski vaja teede-ehitusse seda tuhka, mis katlast välja tuleb, sest see pole kokku puutunud veega ega niiskunud," selgitas Meriste.

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Nutitarkus ja populaarsed kingiideed (11)

Paljud meist ei kujuta elu ilma äppideta enam ettegi, kuid mis see "äpp" tegelikult üldse on?
Räägime nutitarkusest ehk sellest, kui hästi Eesti inimesed nutimaailmas orienteeruvad ja kus on teadmistes kõige suuremad lüngad. Saatekülaline on IT-spetsialist ja koolitaja Henn Sarv.
Jõuluvana kingikotist leiab uuemal ajal tihti just kõikvõimalikke tehnikavidinaid. Tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe tutvustab 2016. aasta trende.

Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 2. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus