Uue seadusega hakkavad korteriühistud automaatselt tekkima

Mitme kortermaja peale kokku rajatud ühistu peaks tegutsema kohe, kui eraldi ühistuid ei taha. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
5.10.2016 11:40
Rubriik: Majandus

2018. aastast hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kaovad korteriomanike ühisus ja mitme kortermaja peale rajatud ühistu.

Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama hoone korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab hoone aadress koos täiendiga „korteriühistu“.

Näiteks kui aadressil Linnupesa 10 asuks ilma ühistuta kortermaja, moodustuks automaatselt Linnupesa 10 korteriühistu.

Siiski ei määrata automaatselt moodustatud korteriühistutele juhatuse liikmeid - need peavad korteriomanikud endi seast ikka ise valima.

Sellistes kortermajades, kus siiani tegutses korteriomanike ühisus, millele oli määratud valitseja, jätkab valitseja esialgu tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta juhatuse liikmeks, kui aga juriidiline (mõni haldusfirma), siis korteriühistu valitsejaks ning see tegutseb juhatuse asemel. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus. Niisugune lahendus peaks sobima sellistele ühistutele, mille liikmed ei soovi ise majahaldamisega tegelda.

Seaduse jõustumisel automaatselt moodustunud korteriühistul ei ole esialgu põhikirja, mis pole ka nõutud - võimalik on jätkata tegutsemist ka ilma, kui see korteriomanikele endile sobib.

Mitme hoonega ühistud tegutsegu kohe

Kui korteriühistu on moodustatud mitme maja peale kokku, toob uus seadus kaasa suurema muutuse.

Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata, kuid see tuleks ära otsustada ja registripidajale esitada juba tänavuse aasta jooksul.

Otsuse poolt peab olema korteriomanike enamus ja otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui seda ei tehta, siis loetakse senine ühistu lõpetatuks ja igale selle ühistu alla kuulunud kortermajale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril automaatselt uus korteriühistu.

Senised ühistud jätkavad vanaviisi

Olemasolevaid ühe maja peale rajatud korteriühistuid seadusemuudatus ei puuduta: ühistu põhikirja muutma ei pea, samuti ei pea muutma nende ühistute nimesid, mis ei sisalda aadressi.

Samas soovitab justiitsministeerium ühistutel oma põhikirjad siiski üle vaadata, sest need võivad sisaldada sätteid, mis ei vasta kehtivatele seadustele. Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle või nähakse ette võimalust korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Tegelikult kaasneb korteriühistu liikmeks saamine automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult korteri võõrandamisel.

Uus seadus ei puuduta kaasomandis olevaid kinnistuid, ridaelamubokse ja garaažiühistuid. Iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi, millel puudub kaasomandi osa. Garaažid kuuluvad hooneühistute alla. Kasutuskorra alusel kaasomandis olevate kinnisasjade omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Väikesed kortermajad erandiks

Eraldi reeglid kehtivad siiski väikestele, kuni kümne korteriga majadele. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korterite arvust, on kuni kümne korteriga majas ühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata: sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused kehtivad kõigile väikesete majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne uue seaduse jõustumist korteriühistu asutanud või mitte.

Ühistu lõppeb vaid "surma" korral

Kui praegu võib korteriühistu maksejõuetuse korral kuulutada välja pankroti, siis uue seaduse järgi kaasneb pankroti väljakuulutamiga koheselt ka ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamisega on võimalik ainult siis, kui kaovad ka korterid, näiteks kui on tegemist tühja, ilma korteriomaniketa majaga või lagunenud majaga. Sellisel juhul jääb alles ainult kaasomandi vorm, kus korteriomanikest saavad kinnisasja kaasomanikud.

Esiteks ei puuduta KrtS kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus