Ettevõtlussektori kogukasum langes aastaga kaheksa protsenti

Video
8.03.2016 8:20
Rubriik: Majandus

Eelmisel aastal oli ettevõtlussektori kogukasum kolm miljardit eurot ehk kaheksa protsenti väiksem kui aasta varem ning tegemist on esimese langusaastaga viimase kuue aasta jooksul.

Võrreldes 2014. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ja energeetika ettevõtted, teatas statistikaamet.

Töötleva tööstuse kasum vähenes 2014. aastaga võrreldes 16 protsenti, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning kütteõlide tööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid eelmisel aastal kaupu ja teenuseid 49,1 miljardi euro eest ehk kolm protsenti vähem kui aasta varem.

Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes kolm protsenti, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemaga võrreldes samaks.

Ettevõtete kulud vähenesid 2014. aastaga võrreldes kaks protsenti, samas tööjõukulud suurenesid seitse protsenti. Nii tööga hõivatute kui ka töötatud tundide arv suurenes kaks protsenti. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli eelmisel aastal keskmiselt 22 100 eurot hõivatu kohta ehk sama mis aasta varem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus vähenes kolmandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid eelmisel aastal 2,3 miljardit eurot ehk neli protsenti vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2014. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse.

Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aastaga suurenesid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud maasse.

Eelmise aasta neljandas kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli kaks protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid neljandas kvartalis 759 miljonit eurot ehk sama palju kui 2014. aasta neljandas kvartalis.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus