Ekspert: isesõitvate autode puhul tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist

Video
Katrin Jüriso
5.07.2016 21:50
Rubriik: Majandus

Enne isesõitvate autode liiklusesse lubamist tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist, ütles Tallinnas esinenud küberkriminalistika ekspert. Asjatundjate hinnangul lubavad inimesed tehnoloogial oma ellu imbuda liiga kergekäeliselt, ilma ohtusid teadvustamata.

Kui isesõitev auto ajab jalakäija alla, siis kas süüdi jääb tarkvaraarendaja, autojuht või liiklusreegleid eiranud jalakäija, küsis "Aktuaalne kaamera".

Inglismaalt pärit küberkriminalistika ekspert Stephen Mason ütles advokaadile kohaselt, et see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

"See sõltub paljuski olukorra asjaoludest, kuid kui asjaolude järgi saab otsustada, et tegu võis olla tarkvaraveaga, siis kerkib üles küsimus, kuidas sellise probleemiga edasi tegeleda," rääkis Mason.

Masoni tõi Eestisse rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool, kus ta selgitas elektrooniliste tõendite eripärasid tänastes kohtuvaidlustes. Isesõitvate autode suhtes on Mason skeptiline.

"Ma arvan, et see on väga-väga oluline teema. Valitsused ärgitavad hetkel loomulikult autotootjaid üle maailma, et nad kaaluksid isesõitvate autode tootmist, kuid mina ei ole kindel, kas me peaksime seda teed minema," ütles ta.

Inimesed teevad tarkvarast rohkem vigu, mistõttu võib tarkvara ka palju kasu luua. Lennukid lendavad tänapäeval iseseisvalt, kuid on äärmiselt oluline, et piloodid oskaksid vajadusel reageerida, ütles Mason, meenutades aastatetagust Air France'i saatuslikku lendu.

"Air France'i õnnetus on hea näide sellest, kuidas tarkvara edastas valesid andmeid, kuid piloodid reageerisid kahjuks viisil, mis aitas tegelikult õnnetuse juhtumisele kaasa, tappes kõik pardalolnud," rääkis ekspert.

Internet ja tehnoloogia on tunginud ka kodudesse. USA Louisiana ülikooli asepresident Jeff Moulton, kes on spetsialiseerunud küberturvalisusele, ütles, et asjade internet jätab seadmed ja nende omaniku äärmiselt haavatavaks. Inimesed, kes väidavad, et nuhkimine neid ei häiri, kuna neil ei ole midagi varjata, hirmutavad Moultonit eriti.

"Teadmine on jõud. Mida rohkem inimesed sinust teavad, seda rohkem saavad nad sind ära kasutada. Ma arvan, et see on mõneti põlvkondade erinevuse küsimus. Minuvanused inimesed on rohkem suletud ja tõrksamad oma asukohta või isiklikke andmeid avaldama. Tänased lapsed, eriti millenniumi põlvkond, on vähem valvsad. Minu arvates on see problemaatiline ja me alles näeme selle tagajärgi," rääkis Moulton ja lisas, et tema ei paigaldaks kunagi oma koju asjade internetti.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus