Eesti laevandussektor vajab konkurentsivõime tõstmiseks maksusüsteemi muutust
Sel kevadel lahkus Eesti lipu alt viimanegi kaubalaev. Eesti laevandussektori konkurentsivõime püsimiseks oleks vaja ümber teha meie laevaregister ja muuta ka maksusüsteemi, tõdeti rahvusvahelisel merenduskonverentsil Tallinnas.
Eesti Laevaomanike Liidu presidendi Toivo Ninnase sõnul on laevandussektori üheks peamiseks probleemiks maksusüsteem. „Maksud kui sellised on vaja ümber vaadata ja seda toetab ka Eesti tööandjate keskliit. On tekkinud olukord, et odavat tööd me teha ei taha, aga tarka tööd teha ei oska,“ ütles Ninnas ERR-i raadiouudistele.
Euroopa Komisjon on juba aastaid võimaldanud maksusoodustuste kehtestamist reederitele. Selle tingimuseks on aga seatud, et 60% laevadest peaks olema Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all.
Euroopa Liidu riikide lipu all on aga sõita kallis ja mõnelgi puhul ka ebamugav ning laevaomanikud kasutavad kolmandate riikide registreid. Näiteks Saksamaa esindaja Clemens Hillmeri sõnul on Saksamaal, kus on lubatud topeltregistreerimine, registris üle kolme tuhande laeva, aga vähem kui nelisada neist sõidab Saksa lipu all.
Veeteede Ameti vaneminspektor Eero Naaberi sõnul pakuvad Euroopas näiteks Panama või Antigua laevaregistritega võrreldavat teenust vaid Malta ja Küpros, kellel on aga kahjuks omad probleemid.
„Maltaga on aga see proleem, et reederite seiskohast vaadates ta ei paku enam niivõrd head teenust, sest neil on laevu lihtsalt rohkem kui nad suudavad hallata,“ tõi Naaber välja Malta suurima murekoha.
Küprose puhul on probleemiks aga see, et Küprose lipuga laeval ei ole lubatud kasutada Türgi sadamaid, lisas ta.
Eesti laevaregistri suurimate probleemidena tõi Naaber välja kolm asjaolu. „Esiteks on Eesti lipu all sõitvatele laevadele raske palgata välismaalasi, teiseks on meie laevaregistrite töö ebaefektiivne ja kolmandaks on meie maksutase võrreldes Euroopa riikide ja kolmandate riikidega liiga kõrge,“ selgitas ta.
Võimalus Eesti laevandusele
Clemens Hillmeri sõnul otsitakse Saksamaal praegu võimalusi tuhande viiesaja laeva kandmiseks mõne Euroopa riigi registrisse, mis võiks omakorda olla heaks võimaluseks just Eestile.
„Registreerimine peaks olema võimalikult lihtne ja kiire, meremeeste rahvus ei tohiks olla takistuseks ja sotsiaalmakse maksaks meremees vastavalt kollektiivlepingule ise,“ märkis ta.
Eero Naaberi sõnul on vastavasisulised ettepanekud ka esitatud. Lisaks tuleks veel üle vaadata, kui palju dokumente registrisse kandmiseks nõutakse, võimaldama nende esitamine inglise keeles ja loobuma arvukate dokumentide notariaalselt esitamise nõudest.
Suurimaks takituseks saab Naaberi sõnul olema meie ühetaolise maksusüsteemi põhimõte.
Toimetaja: Kai Kreos