Eesti riik soovib tulevikus korraldada rohkem "rohehankeid"
Eesti kavatseb riigina keskkonnasäästlikumaks muutumisel ühe meetmena juurutada senisest rohkem niinimetatud rohehankeid ehk keskkonnasäästlikke põhimõtteid arvesse võtvaid riigihankeid. Kolme aasta pärast võiks selliste hangete osakaal olla 15 protsenti kõigist hangetest, samas kui Saksamaal moodustavad rohehanked juba praegu poole kõigist hangetest.
ÜRO peaassambleel lepiti septembris kokku aastaks 2030 17 uut ülemaailmset säästva arengu eesmärki, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Iga riik valib ise, milliste teemade kaudu üldpilti parandab ja seetõttu kavatseb Eesti keskenduda säästvale tarbimisele ja tootmisele. Teisisõnu toetab Eesti infotehnoloogilisi investeeringuid ja keskkonna- ning ressursisäästlike lahenduste kasutamist.
Keskkonnakahjulikke tegevusi toetatakse vähem ja soodustatakse keskkonnahoidlikke ehk rohelisi riigihankeid.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma sõnul on kõige tavalisem paberihange ehk kui ostetakse koopiapaberit, siis peaks see olema toodetud 100 protsenti taastoodetud materjalist.
"Sellise paberi ostmisel olemegi sisuliselt rohelisi hanke põhimõtteid rakendanud," selgitas Heinma.
Keskkonnaministeerium tahab jõuda selleni, et 2018. aastaks moodustavad rohehanked 15 protsenti kõigist riigihangetest. Seda on tegelikult väga vähe, märgib Heinma, sest Saksamaal on see protsent 50.
Üks põhilisi argumente nn rohehanke vastu on, et sellise hanke dokumendi koostamine on keeruline ja seetõttu võidakse seda ka lihtsamalt vaidlustada. Teine argument on kõrgem hind.
"Näiteks keskkonnasäästlik kontorimööbel on tõepoolest kallim kui mõni teine, kuid kui me võtame selle, et see mööbel on ostetud viie aasta peale, siis igal aastal on see hind odavam, kuna me ei pea igal aastal uut mööblit ostma," selgitas Heinma.
Tema hinnangul tuleks kuluanalüüsimisel arvestada nii soetamise, kasutamise kui ka tekkivat jäätmekulu. "Tervikuna ei ole keskkonnasäästlik lahendus kallim, vaid üldjuhul odavam," toonitas Heinma.
Inimeste valikutel on mõju
Loomulikult ei pea keskkonnasäästlikkuse poole pürgima vaid riigiasutused, vaid ka iga inimene ise. See on juba habemega jutt, aga mida rohkem me tarbijatena tunneme huvi, kuidas, millest, millist tööjõudu kasutades ning kus asjad või toit toodetud on, seda rohkem hoolib sellest ka tootja.
Säästva arengu komisjoni juhi Kaja Petersoni hinnangul ostetakse rohelisi tooteid rohkem, kui nende kaupa tunnustatakse tarbijate poolt. "Kui vaadatakse, kas seal on keskkonnamärgised peal, toiduainete puhul, kas see on Eestis toodetud, ja kuidas see on toodetud, siis tarbija saab oma valikutega tootjat mõjutada.
Tootjale on keskkonnasäästlikult toimetamine ainuüksi majanduslikult mõistlikum, sest mida vähem ressurssi ta kasutab ja heitmeid toodab, seda odavamaks tootmine muutub.
Toimetaja: Allan Rajavee