Interaktiivne ülevaade vanalinna suveniiripoodidest: matrjoškad ja kaheldava kvaliteediga merevaik

Need matrjoškad on üles pildistatud Hiinas, kuid vaatepilt on äravahetamiseni sarnane Toompea suveniiripoodidega. (Foto: kosmoseleevike/Creative Commons)
Enith Li Saag
27.06.2016 11:59
Rubriik: Majandus

Tallinna vanalinna kõige magusamates kohtades asuvates suveniiripoodides müüakse endiselt peamiselt merevaiku ja matrjoškasid, millel Eestiga otsene seos puudub. Teema on olnud üleval juba aastaid, kuid muutust ei paista, sest võõramaised meened on populaarsed ning mida pood müüma peaks, ette kirjutada ei saa.

Suveniiripoodide tegevusest puudub ülevaade nii Tallinna kesklinna valitsusel kui ka Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonnal. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu auesimees Liivi Soova ütles ERRi raadiouudistele, et Toompea suveniiripoodides müüdavad esemed ei ole seotud Eestiga.

„Sunniviisiliselt ei saa ühtki eraomanikku sundida rentima pinda Eesti käsitööle.“

„Kui me nüüd Toompead vaatame, siis minul kui käsitööedendajal on tohutult kahju, et kõik need turistid, kes sinna platvormile lähevad, peavad kõrval nägema sellist poodi, mis ei ole üldse Eestiga seotud,“ kirjeldas Soova. Temale teadaolevalt ei olegi Toompeal ühtki Eesti käsitöökaupade poodi.

Olukorda on raske lahendada, kuna jaekaubandust ja üüriturgu reguleerida ei saa, sest tegu on erapindadega ja nende väljaüürimisel peetakse silmas maksimaalset üüritulu.

„Tegelikult müüakse seal igal pool suveniiri, millel ei ole mingit kvaliteeti ja mis kaugeltki ei räägi Eesti käsitööst. Seda me parandada ei saa, sest sunniviisiliselt ei saa ühtki eraomanikku sundida rentima pinda Eesti käsitööle,“ selgitas Soova.

Toompea suveniiripoodide juures turistidega vesteldes selgub, et turistid peavad Eesti kõige tuntumaks suveniiriks merevaiku. Lisaks on turistid kuulnud, et müügil on palju halva kvaliteediga merevaiku.

Ühe suveniiripoe müüja sõnul on kõige minevam kaup matrjoškad, korstnapühkijad, kruusid, keraamika ja päkapikud. Merevaiku ostavad turistid samuti hästi. See on pärit Lätist ja Leedust.

„Kas see on Eesti merevaik? Jah, on küll.“

Soova sõnul on olukord paratamatu: matrjoškad ja merevaik on populaarsed ka mujal.

„Merevaiku ja matrjoškasid ei müüda mitte ainult Eestis ja Baltikumis, neid võib leida ka teistest Lääne-Euroopa linnades,“ ütles Soova. Matrjoška on huvitav ja sellised suveniirikohad just seepärast taolisi esemeid müüa tahavad.

„Me oleme isegi läinud poodi ja küsinud mõnes võõrkeeles, kas see on Eesti merevaik ja saanud vastuseks, et on küll. See on muidugi väga kurb.“

 

 

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus