Mullu alustati euroraha toel 421 projekti maksumusega 1,082 miljardit

(Foto: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix)
3.06.2016 7:52
Rubriik: Majandus

Eelmise aasta lõpuks käivitati euroraha toel 421 projekti abikõlbliku maksumusega kokku 1,082 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks esitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise aruandest eelmise aasta kohta.

Euroraha toel alustati mullu teede rekonstrueerimise ja ehituse projekte 108,6 miljoni euro maksumuses, millest 45,7 miljonit eurot on ette nähtud Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu rekonstrueerimiseks.

Lisaks sellele saab Eesti Raudtee toetust 20,2 miljonit eurot Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondiks ning 21,2 miljonit eurot Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimiseks. Tallinna Lennujaam alustas mullu 35 miljoni euro suuruse toetusega lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise projekti.

Eesti ettevõtetele, mis tegelevad põhiliselt rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, otsustati möödunud aastal eraldada tehnoloogia arenduskeskuste meetme kaudu kokku 38,9 miljonit eurot. Toetuse saajate hulgas on toidutehnoloogia, tarkvara ja materjalitehnika arenduskeskused.

"Möödunud aastal lõpetas Eesti olulisemad ettevalmistused selleks, et käimasoleva seitsmeaastase perioodi eurotoetused jõuaksid konkreetsetesse projektidesse," ütles rahandusminister Sven Sester.

Aruande kinnitas 25. mail kogunenud 2014.–2020. finantsperioodi euroraha kasutamist jälgiv seirekomisjon, millesse kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, teaduste akadeemia, kaubandus-tööstuskoja, linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, looduskaitse seltsi ja puuetega inimeste koja esindajad.

Seirekomisjonis arutuse all olnud 2015. aastat võib lugeda perioodi ettevalmistavaks aastaks. Aasta lõpuks oli jõustatud enamik 2014.–2020. aasta perioodi elluviimiseks vajalikke õigusakte, mis kinnitasid toetuse andmise tingimused, samuti oli avatud suurem osa meetme tegevusi.

Kuigi 2016. aastasse jääb avamiseks ligikaudu 16 protsenti meetme tegevustest, keskendutakse praegu juba eurotoetuste kasutamise sisulisele elluviimisele. Ühtlasi võib tänavust aastat pidada esimeseks aastaks, kui on võimalik teha järeldusi sellest, kuidas on liigutud seatud eesmärkide suunas.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava alusel investeeritakse 2014–2020 perioodil 3,53 miljardit eurot eurotoetusi eelkõige tarka majanduskasvu, inimeste heaolusse ning töö- ja elukvaliteedi tõstmisesse. Rakenduskava rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ning Ühtekuuluvusfondist.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus