Piimatootjad proovivad madala turuhinna tingimustes ennast teraviljakasvatusega vee peal hoida
Kuigi piimahind on madal, pole loomakasvatajad alla andnud - väetiste pealt kokku ei hoita, küll aga panustatakse nüüd enam teraviljakasvatusele ja tootmise mitmekesistamisele.
Ennu ja Anne Nurk on Türi vallas, Põikva külas Saare talu pidanud juba 25 aastat. Poolteist aastat tagasi alanud kriis tähendab neile seda, et igale piimakilole tuleb viis kuni kuus senti peale maksta.
Ennu Nurk ütles ERRi raadiouudistele, et nad on proovinud suurendada teraviljakasvatust ja müünud rohkem tõumullikaid. "Samamoodi aitab praegu vee peal püsida pullide müük ja aasta tagasi alustasime kõrvalt ka lihaveiste kasvatusega", rääkis Ennu Nurk. Talupidaja möönis, et ainult piima tootmisega läheks raskeks.
Suurtootja Väätsa Agro kevadise põllutööd on seal maal, et esimene ring väetisi on juba külvatud ja nüüd tegeletakse sõnniku laotamise ning mullaharimistöödega. Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld ütles, et madalast piimahinnast hoolimata pole ettevõte kriisiplaani peetud, kuid optimeeritud on tootmiskulusid.
"Piimahind on kuskil 220 eurot tonn, kuid kasumlik omahinna piir koos lisakuludega jookseb seal 270 euro juurest. Seega võib öelda, et 50 eurot maksame tonni pealt ise peale," selgitas Muld. Tema sõnul päästis mullu ettevõtte teraviljakasvatus. "Saagikus oli väga hea ja ka kokkuostuhind polnud küll kõrge, kuid väga mõistlikul tasemel," märkis Väätsa Agro juht.
Ettevõtte suutis just teraviljakasvatusega katta ära suure osa piimanduskriisi põhjustatud kahjumist. Väätsa Agro külvas sügisel 800 hektarit talivilja, millele aga möödunud talve heitlikud ilmad tegid suurt kahju.
Vääta Agro taimekasvatusjuht Anneli Tihu ütles, et ainsana võib rahule jääda tritikale talvitumisega, kuid umbes 50 hektarit taliotra ja 150 hektarit talirapsi tuleb ümber künda ning uuesti külvata. "Me proovime päästa kuskil 100 hektarit, mida me usinasti väetame ja vaatame, kas sealt veel elujõulisi taimi on tulemas," märkis Tihu.
Väästa Agro ei plaani väetiste pealt kokkuhoida ja samuti suurendatakse teraviljakasvatuseks mõeldud kasvupinda 200 hektari võrra. Seejuures on ettevõtte kõik suured investeerimisplaanid edasi lükanud ja tehakse vaid lühikese tasuvusajaga kulutusi.
Küll aga pole maha maetud lootust ehitada Lõõla suurfarmi juurde veel üks laut tuhandele lehmale, kuid ehituseks läheb alles pärast piimahinna normaliseerumist. "Ma kardan, et meil tuleb veel kaks aastat seda madalat piimahind kannatada. Väike lootus on, et 2018. aastal midagi muutub. Aga noh kristallkuuli ei ole ja loodame, et see juhtub varem," sõnas Muld.
Toimetaja: Allan Rajavee