Ekspert: nafta hind stabiliseerub ilmselt tuleva aasta teises pooles
Energiajulgeoleku eksperdi Andres Mäe hinnangul stabiliseerub sel aastal järsku langenud nafta hind tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles.
Nafta odavnemise esimese märgid avaldusid juba juunikuus, kui nõudluse vähenemine Euroopas tõi barreli hinna alla 110 dollari. Sügise lõpuks oli nafta ligikaudu poole odavam kui kevadel, kommenteeris Mäe ERR-i raadiouudistes.
Majanduslangusest tingitud nõudluse kokkukuivamise ja spekulatiivse kapitali lahkumise kõrval täheldati siis hinnasõda ja võistluse ägenemist turuosa laiendamise eest, kui OPECi riigid teatasid, et ei kavatse nafta tootmist vähendada.
Tarbijatele meelepärane olukord ei pruugi pikalt kesta. Nafta odavnemine vähendab investeeringuid, mis omakorda piirab uute puuraukude rajamist ja mõjutab seeläbi toodetava nafta kogust. Seetõttu prognoositakse nafta hinna stabiliseerumist või isegi suurenemist 2015. aasta teises pooles.
Venemaa loobus gaasitrassist South Stream, mis oleks pidanud hakkama varustama maagaasiga Kagu-Euroopa riike, vältides transiiti läbi Ukraina. Põhjusteks on Euroopa Komisjoni nõue eraldada ülekandetorud ühenduse liikmesmaades tarnijast ning Gazpromi raskused ehituse rahastamisel.
Kagu-Euroopa riigid otsivad nüüd South Streamile asendust riikidevaheliste ühenduste rajamisega ja teiste tarnekanalite avamisega. Need plaanid on seotud muuhulgas Trans-Anatolia ja Trans-Aadria torujuhtmete valmimisega ning LNG-terminalidega Vahemerel.
Gazprom jätkab aga lepinguliste kohustuste täitmiseks maagaasi transiiti läbi ukraina, kuid kavandab uusi muutusi tarnelepingutes.
Gazpromi teatel tahab ettevõte loobuda transiidiriskidest sel moel, et hakkab müüma maagaasi ekspordiks müügisõlmede kaudu. Teisisõnu tähendab see transiidikohustuste veeretamist ostja õlgadele, mida näiteks Ukraina võimud on varemgi soovitanud transiidiprobleemi lahenduseks.
Klaipeda terminal laiendab eelkõige Leedu võimalusi osta maagaasi rohkem kui ühelt pakkujalt. Esimene tarneleping Statoiliga koormab vaid väikese osa terminali võimsusest, kuid Leedu energiafirmadel on 2015. aastal võimalus osta veeldatud maagaasi muudeltki tootjatelt. Põhjuseks on LNG odavnemine Aasia turgudel, mis tähendab tarnete suurendamist Euroopasse.
Klaipeda terminalil on ka kõik võimalused hakata toimima regionaalse tarnekanalina. Esimene kogus terminali kaudu müüdavat maagaasi osteti 2014. aastal Eestissegi. Tegemist oli vahetustehinguga üle Inčukalnsi hoidla, kuid regionaalse gaasituru käivitudes suureneb ka Klaipeda terminali osakaal Eesti ja Läti tarbijate varustamisel maagaasiga.
Toimetaja: Merili Nael