Ühe käega poolt, teisega vastu: riigikogu komisjonides Kreeka sildfinantseerimist ei toetatud, kuid abipaketti siiski
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ei kiitnud heaks Kreeka sildfinantseerimist 6,4 miljardi euroga, mis oleks käiku läinud juhul, kui mõni euroala riik ei kiida heaks kolmanda abipaketi andmist Kreekale. Samas kiitis rahanduskomisjon heaks memorandumi, millega Eesti nõustub Kreekale antava uue abipaketi tingimustega. Riigikogu hääletab abipaketi üle homme.
ELAK-i aseesimehe Jaak Madisoni (EKRE) sõnul oli puhas rõõm näha üle tüki aja opositsiooni ühtsust küsimuses, mis on pikemas perspektiivis Eesti fiskaalpoliitikale ülisuure tähtsusega.
Madison avaldas ühtlasi lootust, et ELAK-i otsuse näol oli tegemist esimese sammuga, millega aidatakse kaasa riigikogu maine paranemisele, sest tema hinnangul on parlament etendanud vaid "kummitempli" rolli.
Kuigi koalitsioonierakondade liikmed moodustavad ELAK-is enamuse, saavutas opositsioon häälteenamuse, sest osa koalitsiooni esindajatest puudus komisjoniistungilt.
ELAK-i esimees Kalle Palling (RE) ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et antud otsus ei olnud kuidagi seotud Kreeka kolmanda abipaketiga ning Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmisega, mille alusel Kreekale abipakett tagatakse.
"Kui riigikogu ja teiste euroala riikide parlamendid otsustavad hiljemalt kolmapäeva õhtul kella kaheksaks vastastikuse mõistmise memorandumit toetada, siis pole sildfinantseerimist üldse vaja," toonitas Palling, selgitades, et sildfinantseerimine hääletati komisjonis läbi ennetavalt.
Pallingu sõnul on riigikogu enamus memorandumit toetamas ning seetõttu võetakse homme riigikogus hääletusele minev Kreeka kolmas abipakett tõenäoliselt ka vastu. Rahanduskomisjonist eelnõule muudatusettepanekuid ei tulnud.
Rahandusministeeriumi kinnitusel ei tule Kreeka kolmanda abiprogrammiga Eesti maksumaksjatele juurde lisakohustusi. Kreeka uue programmi rahastus tuleks Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM). See kapital on tagatiseks, et ESM saaks turult Kreeka jaoks laenata.
"Teine pool on muidugi see, et kui ESM meie nimel laenu võtab ja Kreekale edasi laenab, siis loomulikult teatud riskid sellega kaasnevad ning meie tagatud ESM-i kohustused muutuvad," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.
Maksimaalne risk ESM-i jaoks on see, et kõik riigid, kellele stabiilsusmehhanism on finantsabi andnud, ei suuda samaaegselt täita oma kohustusi. See aga võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus ESM-il tekib kohustus lunastada üheaegselt kõik enda emiteeritud võlakirjad ja liikmesriigid peavad tegema stabiilsusmehhanismi uued sissemaksed.
"See käendus ei ole enam teoreetiline võimalus. Kreeka on juba kuu aega tagasi ühe laenu tagasimaksmisega jänni jäänud. Me peame kõik endale aru andma, et kui meie riigikogu enamus selle garantii poolt hääletab, siis juhul, kui Kreeka jääb nende laenudega hätta, maksame tema eest ühe osa meie," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
ELAK-i esimees reformierakondlane Kalle Palling aga leiab, et Kreeka kolmanda abiprogrammi tingimused on väga karmid ja need aitavadki riske hajutada.
Kreekale on seni abi antud kahel viisil. Esimeses abiprogrammis Eesti ei osalenud, kuid selles maksid tollased eurotsooni liikmesriigid koos IMF-iga Kreekale välja 72,8 miljardit eurot. Kreeka teist abiprogrammi rahastati Euroopa finantsstabiilsuse fondi kaudu ja Eesti valitsus garanteeris fondi võlakirju. Teisest abiprogrammist maksti Kreekale lõpuks toetuslaenuna välja 130,9 miljardit eurot. Kreeka uut, 86 miljardi euro suurust abiprogrammi rahastataks aga ESM-ist, kuhu Eesti ja teised liikmesriigid on juba kapitali sisse maksnud.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merilin Pärli