Sõerdi hinnangul on ebaloogiline, et riik suurendab üksnes töötukassa reserve

Aivar Sõerd. (Foto: Postimees/Scanpix)
17.08.2016 15:29
Rubriik: Majandus

Riik peaks üldse taastama oma reservid kriisieelsele tasemele, sest on ebaloogiline üksnes suurendada töötukassa reservi, leiab endine rahandusminister, praegune riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Töötukassa nõukogu tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4%-le, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%. Seda vaatamata olukorras, kus töötukassa reservid on aasta-aastalt paisunud ning ületab oma väärtuselt 650 miljonit eurot.

Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et töötukassa finantspositsioon on praegu selline, et eelmisel aastal oli töötukassa 44
miljoni euroga plusspoolel, aasta varem ehk 2014. aastal oli ülejääk kaks korda suurem ehk üle 80 miljoni.

Eraldi aspekt on see, et töötukassa plaanib oma teenuseid jõudsalt laiendada. Tulevad juurde ka töötavate inimestega seotud teenused, eelkõige ümberõpe. Samuti tulevad juurde töövõimereformiga.

"Neid lisanduvaid teenuseid ja maksemäära suurust arvesse võttes, on töötukassa järgmisel neljal aastal ikkagi 25 miljoni euroga plusspoolel, mis on 0,1% SKP-st ja üsna tuntav," märkis Sõerd.

Sõerdi hinnangul ei saa eitada, et eelarve struktuurse tasakaalu hoidmine omab siinkohal rolli, sest sotsiaalkindlustusfondid kuuluvad valitsussektori koosseisu.

Reservi omanik on töötukassa, kuigi valitsus neid vahendeid ajutiselt kasutab, makstes intressi. Samas jätab sadade miljonite eurode pealt teenitud tootlus Sõerdi hinnangul soovida.

"Kui vaatame reservide paigutamisest saadud tootlus, siis see on hästi madal. Eelmisel aastal oli see 0,1%, peaaegu olematu," märkis Sõerd.

Krooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisi eelsele tasemele.

Sõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.

"See sõnum on välja öeldud. Aga miks me siis töötukassa reserve kogume? Sellele öeldakse vastu, et tööturu olukord võib muutuda ning on igasugu muid riske. Samamoodi on riskid ka riigi tasemel. Aga riik tervikuna ütleb, et reserve koguda pole vaja. On loodud ESM, stabiilsusmehhanism, kust põhiliselt on Kreekat toetatud, ja reserve koguda pole vaja. Minu hinnangul on see vale. Siin on loogikavastuolu, kuigi teemad on erinevad," rääkis ta.

Sõerd lisas, et riigieelarvestrateegias oli paar aastat tagasi reservide suurendamine vähemalt kriisieelsele tasemele keskne eelarvepoliitiline prioriteet. "Nüüd on see eelarvestrateegiast välja visatud."

Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Peep Peterson ütles ERR-ile, et tööuskindlustusmakse määra jätmine 2,4%-le, oli komrpomiss.

Ta tunnistas, et maksemäära võimalik langetamine on igal aastal on olnud teemaks. Ja olukorras, kus maksemäära ei langetata, oli nõudmine, et raha hakataks kasutama töötajate ümberõppeks. "Ehk me saame päriselt ka praegu töötavaid inimesi hakata ümber õpetama uutele töökohtadele."

Ossinovski: töötukassa peaks muutuma töökassaks

"Kui meil täna töötukassa tegeleb töötute inimeste ja nende täiend- ja ümberõppega, siis tulevikus näeme, et töötukassa võiks võtta laiema Eesti tööturgu arendava rolli, sisuliselt muutuda töötukassast töökassaks," selgitas tervise- ja tööminister ning töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

Hinnanguliselt hakkab töötuse ennetamisele kuluma 10 miljonit eurot aastas.

"Töötukassa üldine hoiak on see, et kulud ja tulud peaksid siiski iga-aastaselt olema tasakaalus ja reservi töötukassal peaks hoidma siiski ka erinevateks stsenaariumideks, mis kahtlemata on võimalikud," lisas minister.

Kaubandus-tööstuskoda pole maksumäära säilitamisega rahul.

"Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks olnud mõistlik töötuskindlustusmakse määra vähendada mõnevõrra järgmisest aastast. Juba täna on töötukassa reservid väga suured, ulatudes üle 650 miljoni euro. Selles valguses me ei pea mõistlikuks, et järgmisel aastal suurendatakse seda reservi veel täiendavalt 20 miljoni euro võrra," sõnas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Toimetas
Priit Luts, Katrin Jüriso, Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

täna vikerraadios