Asmanni hinnangul peaks riik raudtee infrastruktuuri rahastama 15-20 miljoniga aastas
Eesti Raudtee järgmise aasta puhaskahjum ulatub ettevõtte nõukogu kinnitatud eelarve kohaselt 9 miljoni euroni, mille peamine põhjus on kaubavedude jätkuv madalseis. Jätkusuutlikuks majandamiseks oleks tarvis uut, riigieelarvelist rahastusmudelit, leiab Eesti Raudtee juht Ahti Asmann.
Kuigi tänavune aastaring pole veel otsa saanud, võib Eesti Raudtee selle aasta kahjumiks kujuneda ligi 4 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seda põhjusel, et kaubaveod kukkusid aastaga pea 5 miljoni tonni jagu ning vähenemist on oodata ka tuleval aastal. Sellest ka prognoositav 9-miljoniline kahjum. See on ettevõtte juhi sõnul selge märk, et vaja on uut rahastusmudelit.
"Ümber mõtlemist on vaja teha täna, eile, üleeile oleks juba pidanud tegema. Mis me nagu näeme, et tuleb ümber kirjutada infrastruktuuritasude metodoloogia, viia ta rohkem euroopalikele alustele, mis sisuliselt tähendab seda, et riik otse kui ka läbi reisiveoettevõtte peab hakkama rohkem panustama raudtee infrastruktuuri korrashoidu," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann.
"Mis tegelikult otsapidi tähendaks ju piletihinna tõusu inimestele reisirongiliikluses?" küsis ERR-i ajakirjanik.
"Ei pruugi, ei pruugi. Et riik nii või naa täna reisivedu raudteel doteerib. See on juba riigi otsus, et palju ta siis panustab otse riigieelarvest või ta osa sellest koormusest jätab ka rongireisijale," vastas Asmann.
"Kas see praegu välja pakutud variant on teie hinnangul ka ainukene viis, kuidas Eesti Raudteed ka tulevikus elus hoida?" uuris ajakirjanik.
"Põhimõtteliselt küll," leidis Asmann.
Asmann räägib, et järgmise aasta juunikuuks peab riik vastu võtma eurodirektiivist tulevad seadusemuudatused, mille järgi peab riik sõlmima infrastruktuuri ettevõttega lepingu, millega tagatakse raudtee finantsiline stabiilsus.
Asmanni hinnangul peaks riigieelarvest raudtee infrastruktuuri rahastama suurusjärgus 15-20 miljonit aastas.
Pool sellest summast tuleks Euroopa Liidu vahenditest ja ülejäänud tuleks sisse kirjutada juba 2016. aasta riigieelarvesse.
"See täiendav 10 miljonit on selline raha, mis ei ole meie riigieelarve strateegias kajastunud ja mis on uus koormus riigile, aga meil on praegu kevadel koos rahandusministeeriumiga aega arutada neid võimalikke allikaid. Täna on vara öelda, kust või mille arvelt see raha leitakse," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Toimetaja: Liis Velsker