Paradoks: ettevõtted vajavad töökäsi, kuid pagulased tööd ei leia (2)

Video
Merilin Pärli
18.10.2016 18:48
Rubriik: Majandus

Kuigi töökätepuudus on müügi- ja teenindussektoris valdav, ei ole ükski rahvusvahelise rändekava alusel Eestisse jõudnud pagulane veel püsivat tööd leidnud. Samas hindab 25 neist ennast igati tööturuküpseks. Mõnedel neist on esimesed luhtunud katsed nüüdseks seljataga.

Töötukassal on koostöölepingud 28 ettevõttega, kes vajavad pidevalt uus töökäsi. Nende hulgas on nii jaekaubanduskette kui puhastus- ja turvateenuste pakkujaid, samuti meditsiiniasutusi ja tööstusettevõtteid, kelle vajadused on väga erinevad, alates madalast kvalifikatsioonist kuni erihariduseni välja. Üühisnimetaja on alaline tööjõuvajadus. Töötukassa on eesmärgiks seadnud, et kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega tuleks sisse seada lepingulised suhted, mis hõlbustaks koostööd - pakkuda inimestele tööd ja ettevõtetele töötajaid.

Kõik ettevõtted räägivad kui ühest suust, et suurim on tööjõupuudus Tallinnas ja Harjumaal. Selle nimel ollakse valmis töötajaid majutama ja transportima nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Töötukassalt oodatakse pidevalt uute kandidaatide kontakte: antagu ainult ette, küll nad siis tööandja poolt välja koolitatakse.

Luhtunud katsed

Teisalt aga on Eestisse jõudnud tasapisi rahvusvahelise rändekava alusel ümber asustatud sõjapõgenikke ehk nn kvoodipagulasi. Alates märtsist on vastu võetud 60 inimest, neist 27 on lapsed. 25 täiskasvanut aga tunneb end juba jupp aega piisavalt kohanenuna, et tööle asuda. Tõde on see, et tänase päevani pole keegi neist püsivalt tööle asunud, ehkki katseid on mõned neist teinud. Kõik töölepingud on tänaseks lõppenud.

"Me oleme viimase kuu jooksul proovinud kasutada nelja pagulast ja nendega on ilmnenud väikesed probleemid: ei pea lubadustest kinni, ei tule kohale, ei helista, et ei tule tööle, näevad puhtust meist erinevalt ehk esinevad tõsised kvaliteediprobleemid. Oleme nad tööle võtnud, õpetanud kohapeal välja, aga kõik neli on tänaseks läinud," laiutab puhastusteenuseid pakkuva SOL Baltics OÜ personali- ja kvaliteedijuht Lea Kimber-Kaarna nõutult käsi. "Uutega väga innukalt enam riskida ei soovi," tõdeb ta.

SOL Balticsis töötab 1700 inimest, neist näiteks 300 on erinevate puuetega inimesed. "Me oleme mõistvad ja sallivad ja pühendume õpetamisele. Suuri nõudeid töötajatele polegi, aga töökohti on meil kogu aeg üle, 10-20 kohta on pidevalt vabad. Ainsad tingimused on töö- ja elamisluba ja tahe töötada," loetleb Kimber-Kaarna.

Tema kinnitusel on neile kandideerinud väga erinevat päritolu inimesed, Bangladeshist Ukrainani, enamik töötajaskonnast on venekeelne. Töötajad koolitatakse ise välja.

Paljude jaoks on SOL teine töökoht, kus osaajaliselt põhikohale juurde teenida, nii on nende töötajaskonna hulgas nii õpetajaid kui õdesid. Osale töötajaist kompenseeritakse ka transpordikulusid, sõltuvalt tööpiirkonnast.

Kohanemine võtab aega

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kerstin Holland selgitab, et ehkki Eestisse ümberasustamise raames saabuvad pagulased võtavad end üsna kiiresti töötukassas arvele, et saada ravikindlustus, siis tegelikult ei ole enamik neist valmis esimese kolme kuu jooksul tööotsingutega tegelema või tööle asuma, sest olmet, millega tegelda, on palju ning ka uute oludega kohanemine võtab aega. Vaja on leida lastele lasteaiakohad, lapsed kooli registreerida, käia kohanemisprogrammi kursustel. 

"Kohanemisprogrammi raames antakse neile erinevate moodulitega ühepäevaseid koolitusi, kus on näiteks teemadena lapsed ja noored, õppimine, ettevõtlus, tööturg, muuhulgas töökultuur. Koolituste käigus tutvustatakse lähemalt Eesti riiki, siinset kultuuri, võimalusi saada haridust, tegeleda ettevõtlusega ja palju muud. Töö teemadel räägitakse muuhulgas, et Eesti on riik, kus ka naised käivad tööl võrdselt meestega; et naised võivad töötada juhtival positsioonil; et siin on nii vahetuste töö kui ka kaheksatunnised tööpäevad, et tööl peab käima täpselt ja nii edasi," loetleb Holland.

"Ühest küljest on ümberasustamise raames Eestisse saabujad hõivatud mitmetele olmelistele kohustustele lahenduste leidmisega, teisalt oleme oma praktikast kogenud, et sõjakoldest tulnuna on need inimesed sageli psühholoogiliselt üsna katki, mistõttu võtab kauem aega nende inimestega tööst ja töö otsingutest rääkimine, isegi kui nad eesmärgina teavad väga kindlalt, et soovivad tööd leida ja on valmis tööle asuma," põhjendab Holland, miks nende tööturule jõudmine aega võtab.

Ta selgitab, et barjäärid seab ka keeleoskus. Samas usub Holland, et kui need 25 inimest tunneb, et on töötamiseks valmis, siis on see realistlik hinnang.

"Ma arvan, et nad ei hinda ennast sellisel juhul üle. Kui nende inimeste jaoks on paigas muud tingimused ja nad on valmis tööle minema, on Eesti tööandjad omakorda valmis neid tööle võtma nagu kõiki teisigi tööotsijaid. Tööle minek tervikuna mõjub omakorda kindlasti positiivselt ka Eesti ellu sulandumisele. Tekib oma kollektiiv," kirjeldab Holland.

Holland selgitab, et tööturule on jõudnud nii kvoodipagulased kui ka Vao varjupaigataotlejad. Kui esimesed võivad tööd hakata otsima sisuliselt esimesest saabumispäevast, siis varjupaigataotlejad peavad esmalt ära ootama rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa, enne kui saavad asuda tööd otsima.

"Samas on siin olnud ka üksikuid näiteid, kus Eesti on just rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja kaitse saanutele niiöelda vahemaandumise kohaks, siit tahetakse edasi minna näiteks Rootsi või Saksamaale. Meil on olnud näiteid, kus tööandja on inimese töökohal välja õpetanud, kuid siis selgub, et paari kuu pärast läheb see inimene hoopis minema," tõdeb töötukassa esindaja ja möönab, et see võib teha ka tööandjad ettevaatlikumaks.

Samas on mõned uussisserändajad asunud nüüdseks araabia-inglise keele tõlgina tööle, aidates vahendada suhtlemist uute varjupaigataotlejatega. "Neid on mõni üksik," möönab Holland.

Samas kinnitab Holland, et töötukassa kohtleb kõiki tööotsijaid võrdselt ning kedagi töölesaamisel ei eelistata. "Me ei tõsta pagulasi eraldi esile - kui on seitse võrdsete oskustega inimest, siis on see valik tööandja teha, millise kandidaadi kasuks ta otsustab ning tööotsija teha, kas ta selle töökoha vastu võtab. Iga inimene, kel pole tööd, on prioriteet."

Eesti keel seab piirangud

Selver on üks töötukassa koostööpartneritest. Selveri personalispetsialist Kristi Aasa kinnitab, et nad saavad tööle võtta põhimõtteliselt kõik inimesed, kes oskavad B1 tasemel eesti keelt, sest seda nõuab neilt seadus. B1 tase tähendab keelest arusaamist ja suhtlustasandil rääkimist.

"Kui nad on valmis keele omandama, siis nad on teretulnud meile kandideerima. Kõikidel ametikohtadel kaupluses on kokkupuude kliendiga," põhjendab Aasa keeleoskuse vajadust.

Seejuures töötabki Selveris päris palju välismaalasi, aga ka näiteks eestlastest kurte, kes aga tööga jänni ei jää, sest saavad eesti keeles suheldud.

"Kurdid on väga tublid. Nad loevad huultelt, või väljenduvad kirja teel," selgitab Aasa. "Tal on väike märkmik, sinna ta saab vajadusel kliendile kirjutada," kirjeldab Aasa kurdi inimese tööd kassas.

Samuti töötukassaga lepingulistes suhetes oleva G4S-i värbamisjuht Indrek Sarjas kinnitab, et mõistagi on ka nemad ettevõttes arutanud pagulaste värbamise küsimust, sest töökäte põud kummitab neid alaliselt.

"Oleme loomulikult arutanud, kuid põrkame vastu seadusest tulenevaid nõudeid eesti keele oskustele. Meil on seaduse järgi nõutav B2 tase, vähemalt põhiharidus, kohtulikult ei tohi olla karistatud," loetleb ta põhinõudeid. B2 tase tähendab võõrkeele valdamist abstraktsemal ja erialasel tasemel.

Turvaettevõte ise keelekoolitust ei paku. "Selle võiks ikkagi riik teha," leiab Sarjas. "Täna võiks võtta 50 inimest kindlasti tööle. Eestis on kahjuks ka väga palju venekeelseid inimesi, kes ei räägi piisaval tasemel eesti keelt."

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag möönab, et riigikeel pole ei B1 ega B2 tasemel omandatud veel ühelgi pagulasel.

"Tuleb silmas pidada, et esimesed põgenikud jõudsid Eestisse käesoleva aasta märtsis ja töö leidmisel mängib olulist rolli eesti keele oskus. Siia saabunud inimesed on kõik alustanud keeleõppega ning sellele nad keskenduvad ka veel praegu ehk siis keeleõpe pole veel läbi. Keeleõppega tehakse algust ühe kuu jooksul alates Eestisse saabumisest," selgitab Raag.

"Kindlasti on oluline mõju varasemal ettevalmistusel, aga ka töökogemusel. Samuti on tähtis üldine kohanemine riigis ning kohaliku töökultuuri mõistmine. Nende tegurite vahel peab olema tasakaal: kohanemine, eesti keele õpe, tööleasumine. Sõltuvalt inimesest on tasakaalupunkt erinevas kohas."

Lisaks on paljudel pagulastel ettevalmistus, mis lubab eeldada kõrgema kvalifikatsiooniga tööd, kuid seda on veel keerulisem leida kui üksnes lihtsamaid oskusi eeldavat tööd, millega kaasneks suutlikkus kokkulepetest kinni pidada.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus