Palo Asmanni kütusekaardi skandaalist: sellist luba pole isegi viisakas nõukogult küsida
Veel ametis oleva valitsuse liikmeil tuli sel nädalal selgitada Eesti Raudtee ümber kerkinud skandaale, milles on segadust ja vasturääkivusi üksjagu. Majandusminister Urve Palo ning mitmete riigifirmade ja -asutuste nõukogus töötanud Meelis Atonen toonitavad, et juhi kütusekaardi andmine abikaasa kasutusse on igal juhul täiesti lubamatu.
Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni kütusekaardiskandaal on lugu, kus ühed väidavad üht ja teised teist. Fakt on see, et Asmann jagas riigiettevõtte kütusekaarti oma abikaasaga ning kui see välja tuli, maksis Asmann ettevõttele tagasi koguni 5000 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Nii Asmann kui Eesti Raudtee praegune nõukogu esimees Raivo Vare on kinnitanud, et Asmannil oli varasemast ajast nõukoguga suuline kokkulepe kaardi jagamiseks ning see jäi lihtsalt omal ajal kirja panemata.
Asmann esitas skandaali tõttu lahkumisavalduse, kuid nõukogu jättis ta siiski ametisse kuni uue juhi valimiseni. Tähtajaks on seatud 1. juuni. Asmanni tööleping oleks niikuinii lõppenud augusti lõpus, seega tuleb tal ilmselt lahkuda veidi varem.
"Isiklikuks otstarbeks ettevõtte kütusekaardi kasutamises ma endal suurt süüd ei näe, kuna tegemist oli siiski suuliste kokkulepete alusel tekkinud arusaamaga selle aktsepteeritavuse suhtes," ütles Asmann 27. märtsil.
30. märtsil kinnitas Raivo Vare, et tal on kindlus olemas selles, et osas, et sellise loa oli Asmann nõukogult saanud. "Jah, mul on see kindlus olemas, kuna seda on eelmise koosseisu nõukogu liige niimoodi kinnitanud, aga täpsemalt ma seda ei saagi kommenteerida, sest mis täpselt oli, mulle teada ei ole. Mulle piisab sellest teadmisest, et mingisugune kokkulepe oli."
Ahti Asmanni palkamise ajal oli nõukogu esimees Taavi Madiberk. Samuti soovitas Asmann kütusekaardi kasutamise kokkuleppest rääkida Urmas Sõõrumaaga, kes on olnud aastaid nõukogu liige. Nii Madiberk kui Sõõrumaa kinnitasid aga meedia vahendusel, et pole lubanud kütusekaarti pereliikmete kasutusse anda.
"Aktuaalne kaamera" palus sellega seoses uuesti kommentaari nii Asmannilt kui Varelt, kuid mõlemad keeldusid, tuues põhjenduseks, et on juba ära öelnud kõik, mis neil öelda on.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo seisukoht on, et sellist kokkulepet ei tohiks teha ükskki nõukogu. "Tõepoolest - segadust ja informatsiooni on olnud palju, aga minu jaoks on oluline, et sellist kokkulepet, et krediitkaarti tohib kasutada pereliige, ei tohi teha ükski nõukogu. Ja ei ole mingil moel viisakas isegi sellist lubadust küsida."
Ettevõtja ja endine majandusminister Meelis Atonen nentis et olukord on ühel ajal nii naljakas kui ka kurb. "Rääkida, et keegi lubas, see on naljakas või noh... väga kurb. Ja kui nüüd keegi ei lubanud ka, siis see on ju täiesti lubamatu ja kvalifitseeruks justkui varguse alla," nentis ta.
"Kui nüüd nõukogu liikmed on ise lubanud, aga praegu ei ütle seda, siis on see nende poolt väga häbiväärne, aga praegu tundub ikkagi, et mingit luba ei ole olnud. Ja selles kontekstis on mulle täiesti arusaamatu, et selline inimene veel nagu jätkab. Isegi kui see on ainult üleminekuperiood," lisas Atonen.
Lisaks kütusekaardi-skandaalile on selgunud, et Eesti Raudtee varustusosakonnas valitses aastaid korralagedus ning ettevõttest võib olla kadunud suur hulk vara. Nõukogu kinnitusel ei saa selles süüdistada ettevõtte praeguseid juhte, sest korralageduse juured ulatuvad juba 2007. aastasse. Siit tekib aga küsimus, miks segadusest alles praegu räägitakse.
"Me võime öelda seda, et oleks pidanud alustama varem. Seda küll. Aga siin jääb alati see küsimus, et ei pruukinud olla uuel juhtkonnal, kes tööle tuli, seda teadmist ja oskust, et anda seda korraldust," ütles minister Palo.
"Väga raske on täna hinnata, et juhtkond - miks ta ei andnud varem. Kas tal puudus see teadmine või oskus või oli hooletu. Tagantjärgi võime öelda, et oleks võinud varem hakata uurima, jah," tunnistas ta.
Ettevõtja Indrek Neivelt ütles, et Eesti Raudtees on tehtud juhtimisvigu, kuid toimunu ei üllatada teda, sest probleem on tegelikult laiem.
"Meil on kuskil viis korda vähem elanikke kui Soomes, üheksa korda vähem kui Rootsis. Ehk meie juhtide valik on viis korda väiksem, kui näiteks Soomes või Rootsis. Ja kui meil ikka ei ole kedagi sinna ametisse panna, siis on paratamatu, et ei olegi väga võimalik, et seal oleksid väga head juhid igal pool," märkis Neivelt.
Toimetaja: Laur Viirand