Euroopa Komisjon plaanib üleeuroopalist teaduspilve

Video
19.04.2016 13:40
Rubriik: Majandus

Euroopa Komisjon teatas algatusest luua kontinendiülene teaduspilv, millega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ja 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus nad saavad olenemata valdkonnast ja riigipiirist andmeid talletada, jagada ning taaskasutada.

Seda toetab Euroopa andmetaristu, mille jaoks võetakse kasutusele pilves talletatud suurtele andmekomplektidele juurdepääsuks ja nende töötlemiseks vajalikud lairibavõrgud, hiiglaslikud talletusressursid ja superarvutirakendused.

Euroopa Komisjoni ettepanekute paketi eesmärk on aidata kooskõlastada riiklikke ja piirkondlikke tööstuse digitaliseerimise algatusi, et soodustada liikmesriikide, tööstuse ja sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi.

Samuti soovib komisjon suurendada investeeringuid EL-i avaliku ja erasektori partnerlustesse ning kavatseb investeerida 500 miljonit eurot kogu ELi hõlmavasse digitaalse innovatsiooni keskuste võrku, kus ettevõtjad saavad nõu küsida ja digitaalseid uuendusi katsetada.

Komisjoni teatel luuakse mastaapsed katseprojektid, et soodustada asjade interneti, kõrgelt arenenud tootmise ning tehnoloogia kasutamist arukates linnades ja kodudes, võrguühendusega autodes ja mobiilsetes tervishoiuteenustes.

Samuti on komisjonil kavas võtta vastu õigusaktid, mis toetavad vaba andmevoogu ning täpsustavad, kellele kuuluvad andurite ja nutiseadmete genereeritud andmed.

„Meie aja tööstusrevolutsioon on digitaalne. Pilvandmetöötluse, andmepõhise teaduse, asjade interneti ja muu sellise tehnoloogia täieliku potentsiaali ära kasutamiseks vajame sobivat mastaapi. Ettevõtjad on huvitatud ühtsel turul laienemise võimalustest ning selleks peaksid ka avalikud e-teenused olema tänapäevastele vajadustele vastavad – olema kavandatud digitaalsete, avatute ja piiriülestena. EL võimaldab digiajastu jaoks sobivat mastaapi,” märkis digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Ansip tahab, et Euroopas ehitataks omavahel suhtlevaid kodumasinaid

Et väike-ettevõtted asjade interneti võidujooksus maha ei jääks, tahab komisjon korrastada standardeid, mida on praegu üle 600, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda on selgelt liiga palju ühele väike-ettevõttele. Me pakuksime välja ühe kiibi, mille maksumus on 1 euro, praeguse 50-eurose kiibi asemel, mis võimaldaks erinevaid koduseadmeid - külmkappe, nõudpesumasinaid ja muud taolist - omavahel ühendada," selgitas Ansip.

Ansip tahab Eesti digitaalses eduloos olulise peatüki laiendada kogu Euroopa Liidule. Asepresidendi sõnul peaksid valitsused edaspidi kodanikelt ja ettevõtetelt andmeid küsima vaid ühe korra.

"Kui täna Belgias tegutseval ettevõtjal on vaja andmeid Eesti ettevõtlusregistrist, siis ainult paber loeb. Elektrooniliselt info ei ole siia usaldusväärsel kujul transporditav. See tundub netiajastul kummaline. Kuid peaksime püüdlema selle poole, et kui ettevõtja ühes riigis esitab andmed teatud registrile, siis kui neid teises rigiis on vaja, ei pea ettevõtjad uuesti andmeid esitama," selgitas ta.

 

Toimetas
Priit Luts, Merili Nael, Johannes Tralla

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus